1-14-10226/53

1 Kriminaalasi nr 1-14-10226 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10226 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Lehismaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI LEHISMAA, isikukood 37005082233, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx xxxx Karistuse kandmise algus 23.06.2000 ja lõpp 23.06.2020 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI LEHISMAA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Lehismaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Lehismaa kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10226 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 12.06.2013 otsuse järgi mõistetud karistus 20 aastat vangistust ning KarS § 45 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 23.06.
2. 2 Varasemalt on kinnipeetav toime pannud vargusi, üliraskete kehavigastuste tekitamisi, mille tagajärjel kannatanud surid, samuti on teda karistatud vanglateenistuse ametniku solvamise eest. Viimati on isik süüdi tunnistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. Viimane toimepandud kuritegu ei ole nii raske kui varasemad, kuid vägivalla komponent on siiski säilinud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja emotsionaalne ebastabiilsus, impulsiivsus, närvilisus ning psühhiaatrilised probleemid. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud alljärgnevad sotsiaalprogrammid: „Peresidemete hoidmine ja taastamine“, „Inimese areng, suhtlemine, rollid, perekond kui süsteem“, „Viha juhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja taastava õiguse programmi „Tee“. Ta on olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning osalenud riigikeele õppes. Lisaks on kinnipeetav omandanud abikoka eriala. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 17 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, xxxx, kuid käesolevaks ajaks on nimetatud aadressil olev eluase/hoone hävinenud. Vabanemisel isikul kindel elukoht puudub, kuid võimalikul vabanemisel on tal võimalus saada sotsiaalelamispind aadressil xxxx, xxxx. Keskhariduse on kinnipeetav omandanud xxxx. Keskkoolis. Seejärel jätkas ta õpinguid xxxx Kutsekoolis üldehituse erialal, kuid ei lõpetanud vangistuse tõttu. Riigikeel on omandatud B2tasemel. Vangistuses on tekkinud mõningaid probleeme haridustöötajaga suhtlemisel tulenevalt isiku impulsiivsusest. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, omandades rahalised vahendid kuritegelikul teel. Enda sõnul on ta töötanud kinnipidamise ajal aastatel 1988-1990 lukksepana, 1992-1993 Murru Vanglas elektrikuna. Periooditi on ta töötanud ka Viru Vanglas majandustöödel, viimati 2015.a suvel. Kinnipeetav soovib omandada lisaeriala, et suurendada töötamise võimalusi. Vabaduses ei suutnud isik oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida, kasutades raha mõtlematult. Kinnipeetav on abielus olnud kahel korral, mõlemad abielud on lahutatud. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad õde Z. T ja poeg E. O, kellega on vangistuse jooksul toimunud pika- ja lühiajalised kokkusaamised. Isikul on vend, kes elab xxxx, kuid kellega kinnipeetava sõnul kontakt puudub. Kuritegelikust käitumisest tuleneb, et isikul on teisi ärakasutav ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega ta hoiab kontakti ka vangistuse jooksul. Enda sõnul enne vangistust tarvitas ta alkoholi aeg-ajalt, kuid tunnistab, et jõi ennast väga purju. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholijoobes olles pani isik varasemalt toime vägivaldse kuriteo. Toimunud on vestlused psühholoogiga, millest nähtuvalt ei ole käesoleval ajal alkoholi liigtarvitamine probleem, kuna vangistuses olles ei ole kinnipeetav pikka aega tarvitanud, kuivõrd puudub võimalus. Narkootikume isik ei tarvita. Kinnipeetav on põhjendamatult kõrge enesehinnanguga, egotsentriline. Sotsiaalselt isoleeritud isik ei ole. Kinnipeetaval on psühhiaatrilised probleemid, mille tõttu võib ta käituda ka vägivaldselt. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on vähesed – suhtlemisel võib ta karjuda, sõimata, ropendada põhjendamatult, lisaks on ta teinud kohatuid märkusi ametnike suhtes. Stressiolukorras võib isik muutuda agressiivseks. Isik on impulsiivne, käitub mõtlematult, soovib pidevat tähelepanu. Mitmed kriminaal- ja distsiplinaarkaristused vangistuses olles viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Kinnipeetav nõuab teistelt tähelepanu, kuid ei arvesta teistega, tõlgendab teiste kavatsusi valesti (kõik on tema suhtes vaenulikud), arvestab ainult enda vajadusi ning ei arvesta tagajärgedega. Vangistuse jooksul on kinnipeetav ähvardanud ametnikke ning kasutanud suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja 3 käitunud ebaviisakalt. Samuti on isiku suhtes 07.08.2017 alustatud kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava ähvardamise eest. Suhtlemisel on kinnipeetav verbaalselt agressiivne, manipuleerib teiste inimestega. Kriminaalhooldusel isik varasemalt olnud ei ole. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub, kuna kinnipeetav on vanglas korduvalt rikkunud sisekorraeeskirju ning viimane kuritegu on sooritatud vanglas. Samuti on 09.04.2018 seisuga isikul pooleliolev kriminaalmenetlus, milles on kaks episoodi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 274 lg 1 tunnustel. Suhtlemisel ametnikega on isik impulsiivne ning üleolev. Tal on tugev antipaatia õigussüsteemi ja selle asutuste suhtes. Mitmed viimased distsiplinaarkaristused on määratud ametnike solvamise eest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on Sergei Lehismaa lahutatud. Vanemad on surnud. Lähedastest on tal õde Z .T, poeg E. O ja vend. Kinnipeetav helistab vanglast õele, pojale ning tuttavatele E. T ja A. Dle. Lühiajalistel kohtumistel käivad tuttavad E. L, V. A ja A. K. Kinnipeetava õe sõnul suhtleb Sergei Lehismaa temaga ja oma pojaga. Vennaga kinnipeetav ei suhtle üldse. Ennetähtaegse vabanemise korral Sergei Lehismaal kindel elukoht puudub, kuid taotluses esitatud informatsiooni kohaselt on isikul võimalus ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda sotsiaalmajja aadressil xxxx. Telefonivestlusest Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhi S. T ilmnes, et Sergei Lehismaal on õigus saada sotsiaalelamispind aadressil xxxx. Selleks on tal vaja esitada sotsiaalosakonda avaldus ning 2-3 päeva jooksul saab ta sotsiaalkorteri. Telefonivestlusest kinnipeetava õega ilmnes, et viimane on valmis toetama kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt. Kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Karistusregistri andmetel on isikul 7 kehtivat kriminaalkaristust ning mitmel korral on ta viibinud kinnipidamisasutuses. Käesolevat vangistust kannab ta kehalise väärkohtlemise (kaaskinnipeetava ründamise) eest. Varasemalt on teda karistatud varguste ja huligaansuste eest, üliraskete kehavigastuste tekitamise eest, mille tagajärjel kannatanud surid ning tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel. Kinnipeetaval on üks kehtiv väärteokaristus võimuesindaja (vanglateenistuse ametniku) solvamise eest. Kinnipeetaval on 30 kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasemad karistused ei ole talle positiivselt mõju avaldanud ning Sergei Lehismaa paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et isik ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Lehismaa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 23.06.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Lehismaale KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Sergei Lehismaa ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Iga normaalne inimene soovib vangistusest kiiremini vabadusse saada. Elama läheks ta sotsiaalmajja, kuhu võimaldatakse elamispind, sest midagi muud ei jää üle. Ta saaks esialgu loomulikult ka õe juures elada, sest avalduse tegemine sotsiaalkorteri saamiseks võtab ka aega. Õde elab xxxx. Tal on 70% töövõimetus ja ta saaks pensioni, kui tööd ei leia. Poeg on praegu kaitseväes. Mõnikord harva ta helistab endisele abikaasale, kuigi viimane on oma eluga edasi läinud. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Tal on pension. Ta saaks vabaduses selle taastada, töövõimetus kehtib kuni
3. aastani. Tal on vabanemisfondis 1700 eurot. Ta ei joo ega tarbi narkootikume, tal jaguks sellest rahast paariks kolmeks kuuks. Vanglas olles toetavad teda õde ja tuttavad. Distsiplinaarkaristusi on tal palju, aga need kõik ei ole enam kehtivad. Ta vaidleb ametnikega põhjusel, et nad rikuvad tema inimõigusi ja selle eest karistused määrataksegi. Tal on 4 kehtivat 4 distsiplinaarkaristust ja need kustuvad ka varsti ära. Tegelikult ta ei usu, et keegi laseb teda varem koju. Temasse suhtutakse negatiivselt ja vangla teeb kõik endast oleneva, et ta ei vabaneks. Ta on 18 aastat istunud ja kui kohus arvab, et seda on piisavalt, siis vabastagu teda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Lehismaa ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Lehismaa ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimane kuritegu KarS § 121 järgi (kehaline väärkohtlemine) on 01.09.2014 toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja emotsionaalne ebastabiilsus, impulsiivsus, närvilisus ning psühhiaatrilised probleemid. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, lisaks on isikul 09.04.2018 seisuga pooleliolev kriminaalmenetlus KarS § 120 lg 1 ja § 274 lg 1 tunnustel. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega ta hoiab kontakti ka vangistuse ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima, alluma 24 kuu pikkusele käitumiskontrollile ning täitma talle määratavaid kohustusi. Arvestades isiku käitumist vanglaametnikega, ei ole kohus kindel selles, et isik hakkab tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kohtu hinnangul ei viita kinnipeetava käitumine vangistuses sellele, et ärakantud karistusaeg oleks oma eesmärgi täitnud ning et isik on suuteline kandma ülejäänud karistuse ära vabaduses ja käituma õiguskuulekalt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Sergei Lehismaa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, olnud hõivatud majandustöödel, osalenud riigikeele õppes ja omandanud abikoka eriala. Samuti selle, et vabanemisel on tal võimalus elama asuda sotsiaalmajja aadressil xxxx ja tal on õe igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik