1-14-9207/139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2018 1-14-9207 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Aleksandr Pantelejevi (isikukood 39408163721) taotlused menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks ja riigi õigusabi saamiseks Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Süüdimõistetu Aleksandr Pantelejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Pantelejevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tunnistati Aleksandr Pantelejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti A. Pantelejevilt menetluskulu katteks riigi kasuks välja 1875 eurot. Kohus määras menetluskulu tasumise tähtajaks ühe aasta alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsus jõustus
9. veebruaril
12. aprillil 2018 esitas A. Pantelejev kohtule taotluse menetluskulude täitmisele pööramisest loobumiseks. A. Pantelejev märkis taotluses, et ta on vangistuses läbinud resotsialiseerumisele suunatud programme. Tal on
13. märtsi
14. a seisuga võlg riigi ees umbes 3500 eurot ning ta on karistuse kandmise ajal suutnud tasuda ainult umbes 1000 eurot. See võlg takistab kaebaja hinnangul tema resotsialiseerumist. Lisaks taotles A. Pantelejev riigi õigusabi määramist juhul, kui tema taotlus on kohtu hinnangul vale ja põhjendamatu.
15. Viru Maakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti A. Pantelejevi taotlus menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et KrMS § 418 alusel võib täitmiskohtunik loobuda süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest, kui süüdimõistetu resotsialiseerumise ohustamise võimalus on ilmnenud või saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks pärast kohtuotsuse jõustumist. A. Pantelejevi taotluse kohaselt on ainsaks tema resotsialiseerumist ohustavaks asjaoluks suur võlg riigi ees. Kohtu hinnangul ei takista maksmata rahalised nõuded resotsialiseerumist. Tegemist ei ole ka hiljem tekkinud või teatavaks saanud erandliku asjaoluga. Kohus arvestas juba kohtuotsuste tegemisel sellega, et A. Pantelejev läheb vanglasse karistust kandma ja andis süüdimõistetule võimaluse maksta menetluskulu osade kaupa ühe aasta jooksul. Arvestades A. Pantelejevi isikut (kahel korral karistatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest, kuriteo toimepanemine katseajal, enne vangistust ei töötanud), samuti menetluskulude suurust, ei tekkinud kohtul veendumust, et menetluskulude sissenõudmisest loobumine motiveeriks A. Pantelejevit käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus ei näinud ka alust määrata A. Pantelejevile riigi õigusabi. Menetluskulude tasumise vabastamisest taotluse esitamiseks ei nõuta juriidilist abi ega õigusalaseid teadmisi. Kuna A. Pantelejev esitas taotluse ise ja kohus võttis selle arutamisele, siis õigusabi vajadust enam ei ole. MÄÄRUSKAEBUS
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pantelejev, kes palub end vabastada kohtukuludest, määrata talle riigi õigusabi ja kohustada sotsiaaltöötajat koostama A. Pantelejevi kohta sotsiaalriskide hinnang. A. Pantelejev märgib, et vaidlustab kohtumääruse täies ulatuses. Kuigi maakohus vaatas kaebaja hinnangul tema resotsialiseerimise riskide lahendamist tähelepanelikumalt, siis ei teinud kohus seda siiski piisaval määral. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja nõus sellega, et kohus ei määranud talle riigi õigusabi korras kaitsjat. Just advokaadi olemasolu võiks tugevdada A. Pantelejevi hinnangul tema positsiooni, sest nii saaks kohustada sotsiaaltöötajat koostama kohtule hinnangut A. Pantelejevi sotsiaalsete riskide kohta; advokaat leiaks vajalikku kohtupraktikat ega laseks kohtul lahendada ühte taotlust kahe erineva kohtumäärusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Pantelejevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
20. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
21. või
22. peatüki sätteid, arvestades
23. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
25. peatüki
26. jao sätteid, sh KrMS §
27. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
28. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus 2