Obsah (4)

§ 121§ 44§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1799 Määruse kuupäev 3. aprill 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi T.V.u kaebus tuvastada Viru Vangla õigusvastane tegevus seoses kaeb

) § 288 lg 11 sätestab, et enne 01.01.2018 esitatud kaebusele kohaldatakse

§ 121

lg 2 punkte 1 ja 2 kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.

§ 121

lg 2 p 1 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. Kaebaja vabanes vanglast ja esitas punktis 5 nimetatud avalduse enne seda, kui kohus tegi otsustuse kaebuse menetlusse võtmise või tagastamise kohta (ettevalmistava menetluse jooksul). Sel juhul ei ole tegemist kaebuse muutmisega ning kohus käsitleb kaebust nii, nagu oleks kaebaja algusest peale esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebusest on arusaadav, et kaebaja soovis saavutada võimalust omandada kõrgharidust. Ümberpaigutamist Tartu Vangla avavangla osakonda taotles kaebaja sama eesmärgi huvides. Ka oma tuvastamisnõude on kaebaja sõnastanud kui nõude teha kindlaks õpingute mittevõimaldamise õigusvastasus.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigust ehk tuvastamiskaebus ei ole lubatav. Kaebaja ei ole ise välja toonud, milline on tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Õiguskirjanduses on leitud, et tuvastamiskaebuse esitamisel saab isik tugineda hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele või rehabiliteerivale või preventiivsele eesmärgile (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura
3. Lk 188). Praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole ükski neist põhjendatud huvina arvestatav.
4. Asjaolu, et kaebaja ei saanud
5. aasta sügissemestril õppida kõrgkoolis, ei saanud tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal omandada kõrgharidust. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus 2 suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse tasemega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Samuti § 34 lg 2, mille järgi hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Ülikooliseadust või muid kõrghariduse andmist reguleerivaid seadusi nimetatud ei ole. Kui kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda kõrghariduse omandamise võimaldamist, siis ei saanud selle võimaluse puudumine tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Tegemist oli vangistuse paratamatu tagajärjega. Lisaks ei ole asjaolu, et kaebaja ei saanud kinnipeetavana õppida kõrgkoolis, käsitletav ühegi RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguse riivena (väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisena) ja ei saa seetõttu kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist. Kokkuvõttes oleks kaebaja hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.
6. Rehabiliteeriv eesmärk ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel võimalik, kuna vaidlusalused vastustaja otsustused ei põhine etteheidetel kaebajale. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas, siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamisel olla ka preventiivset eesmärki. Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on märkinud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid see ei loo reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-40-10 p 11). 12.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei lahenda kohus kaebaja taotlust nõuda vastustajalt välja 07.02.2017.a individuaalne täitmiskava. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 3