) sätetest tulenevalt saab Eesti territoriaalvetes töötamiseks kasutatud laevakütus olla maksustatav aktsiisiga. Maksuotsuses on aktsiisi arvutamisel lähtutud Pinta poolt Eestis tarbitud kütuse kogustest. See kütus, mida kasutati väljaspool Eestis tegutsemiseks, on vastavalt
4) MTA on klassifitseerinud Pinta kütusepaakidest võetud kütuse analüüsi alusel KN koodiga 27101947, mis on vastavalt
Pinta poolt laevavarude deklaratsioonidel esitatud arvestuse kohaselt on kütuseaktsiisi võlg leitav valemiga, kus tarbitud laevakütuse kogus korrutatakse aktsiisimääraga (920 x 392,92 = 361 486,40 eurot).
lg-st 2 ei tule kütuse määratlemisel mootorikütusena, sh diislikütusena, lähtuda ainult
es nimetatud kütuse kaubakoodidest, mis on esitatud 01.01.2002 seisuga, vaid nendest KN koodidest, mis olid samasuguse kütuse suhtes kehtestatud maksukohustuse tekkimise päeval 2015. a-l. 2002. a kehtinud KN kood 2710 19 41 (millele viitab
a-l kehtinud KN koodiga 2710 19 47. Ainus erisus seisneb nende mõnevõrra erinevates väävlisisalduse parameetrites. Isegi kui vaidlustatud maksuotsusega maksustatud kütust ei saaks käsitleda diislikütusena
lg 6 mõttes, kuuluks see maksustamisele
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Vlaamse Baggermaatchappij NV esitas 23.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.06.2017, 30.06.2017, 21.08.2017 ja 04.09.2017) MTA 06.12.2016 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Maksuhaldur on asjas ebaõigesti kohaldanud
Samuti on asjas ebaõigesti tõlgendatud direktiivi 2003/96 art 14. Pinta sõitis vaidluse all oleval ajal ärilisel eesmärgil ja ka liikmesriikide vahel ehk Pinta on teostanud liikmesriikide vahelist ja/või rahvusvahelist sõitu. Pinta oli kogu vaidlusaluse ajal vetes, mida kasutasid avamerelaevad. Direktiivi art 14 lg 1 ja lg 2 järgi tuleb selliseks sõitmiseks kasutatud kütus vabastada aktsiisist.
ei erista selgelt rahvusvahelist või liikmesriikide vahelist vedu ja muud sõitmist. Seetõttu võib järeldada, et direktiiv 2003/96 ei ole kas Eesti seadusesse õigesti üle võetud või
lg 1 p 221 regulatsiooni tuleb tõlgendamise teel täpsustada ehk tõlgendada seda kooskõlas direktiiviga. 2) Ühenduse vetes sõitvates laevades kasutatava kütuse maksuvabastus on üldreegel. Teatud juhtudel võib seda eranditega piirata, kuid iga erandit tuleb tõlgendada kitsendavalt (teleloogiline tõlgendamine). Direktiivis 2003/96 sätestatud põhireegel on toodud välja art 14 lg 1 p-s c, mille kohaselt vabastatakse aktsiisimaksust kütus, mida kasutatakse ühenduse vetes sõitmise eesmärgil. Art 14 lg 2 on toodud erisäte, mille kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel kehtestada põhireeglile piiranguid.
lg 1 p 221 on rakendatud viisil, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega.
es puudub vähimgi viide selle kohta, et Eesti riik oleks üldse kehtestanud
es direktiivi art 14 lg-s 2 toodud piirangut. 3) Direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c sõnastus on varasemalt kehtestatud direktiivi 92/81 art 8 lg 1 p c omast veidi erinev, kuid sõnastuses tehtud muudatuste eesmärk on selgitav. Sellega ei muudeta reegli sisu ega mõtet. Selles osas on ebaõige maksuhalduri seisukoht, nagu oleks õiguslik olukord võrreldes varasemaga direktiiviga oluliselt muutunud. Täna kehtiva direktiivi väljatöötamise ettepanekus ei nähtu seisukohti, nagu peaks uus direktiiv muutma midagi olulist või põhimõttelist. Uue ja vana direktiivi lähenemise erinevuste puudumist kinnitab Euroopa Komisjoni poolt 2006. a-l Saksamaa suhtes järelevalvemenetluse algatamine põhjusel, et Saksamaa ei olnud uue direktiivi kehtivuse ajal piisavalt täpselt üle võtnud varem kehtinud aktsiisidirektiivi (direktiiv 92/81) alusel tekkinud kohtupraktikat (C-389/02). Seega on asjas õige lähtuda kuni 2003. a lõpuni kehtinud direktiivi alusel tekkinud Euroopa Kohtu (EK) praktikast. 3
lg 1 p 221 sisalduvat mõistet „väljaspool Eestit sõitev laev“ tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmaks kõik kaubanduslikku meresõitu tegevad merelaevad ja seda sõltumata laeva asukohast Eesti riigipiiri suhtes. Täpsemalt ei ole „ühenduse territoriaalvee“ mõiste tähenduse järgi oluline see, kas merelaev navigeerib mingi liikmesriigi territoriaalvetes või väljaspool seda. Küsimus on vaid selles, kas vastavas laeva navigeerimise kohas toimub kaubanduslik meresõit. Seega ei saa aktsiisiga maksustada Eesti territoriaalvetes kaubandusliku meresõiduga tegelevat laeva. 5) ATKAES § 27 lg 1 p 221 regulatsioon sisaldab kõige üldisemat laadi laevasõidu liiki ehk sisaldab mõistet „navigeerimine“.
sõnastus ei sisalda kitsendusi teatud erinevate spetsiifilisemate navigeerimise liikide osas. Veel vähem nähtub
sõnastusest piirang, mille kohaselt saaks väita, et kaebaja poolt osutatud teenus ei ole hõlmatud navigeerimise mõistega. Seega ei nähtu
lg 1 p 221 sõnastusest, et Eesti oleks piiranud direktiivi art 14 lg 1 p c maksuvabastuse kohaldamisala. 6) Pärnu sadamat peetakse rahvusvaheliseks sadamaks, mis kuulub „ühenduse vete“ definitsiooni alla. Pinta poolt läbi viidud süvendustööd tehti Pärnu sadama ekspordivõimaluste laiendamiseks ehk suurema süvisega laevadele ligipääsu võimaldamiseks. Kohaldades Pinta kasutatud kütusele aktsiisimaksu, määrab MTA otseselt makse kütusele, mida kasutavad liikmesriikide vahelisi sõite teostavad laevad, mis on vastuolus direktiivi poolt sätestatud põhimõtetega. Kuna rahvusvahelisi ja liikmesriikide vahelisi sõite teostavad laevade operaatorid, tähendab direktiivi selline valesti tõlgendamine, et kaudselt maksustatakse laevade operaatoreid, kes peaksid vabastusest kasu saama. 7) Kaebaja laev Pinta tuli Eesti vetesse teisest liikmesriigist ning süvendustööde ajal väljus laev samuti korduvalt (neli korda) Eesti territoriaalvetest Läti Vabariiki. Pärast tööde valmimist lahkus laev taas Eesti vetest. Seega toimus rahvusvaheline/liikmesriikide vaheline navigeerimine. Maksuotsusest ei nähtu analüüsi ega argumentatsiooni, kuidas maksuhaldur hindab ümber eelkirjeldatud objektiivsed asjaolud ning jõuab järeldusele, et Eestisse sisenemise ja lahkumise ning Eesti ja Läti vahelise korduva sõidu näol ei ole faktiliselt tegemist rahvusvahelise navigeerimisega. Jääb arusaamatuks, milliseid majandusliku tõlgendamise reegleid maksuhalduri poolt kohaldatakse. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 või muud liiki ümber hindamine Eesti maksuhalduri poolt ei ole lubatud. Isegi, kui kohus ei nõustu eeltooduga, siis ei saa kaebajat maksustada juba üksnes seetõttu, et asjas on täitmata MKS § 84 tahtluse kriteerium. 8) Maksuhaldur on küll viidanud üldistele deklareerimiskohustust reguleerivatele sätetele (
, § 24, § 25 ja ühenduse tolliseadustik1), kuid konkreetne kaebajat puudutav regulatsioon puudub ja seda ei ole maksuhaldur seetõttu ka maksuotsuses nimetanud. Antud asjaoludel puudub ka alus kaebaja suhtes maksuintresside kohaldamiseks, sest kaebaja maksukohustuse välja arvutamine oli käesoleval juhul võimalik vaid haldusaktiga ehk maksumenetluses. Kui seadusandja ei ole ise loonud maksudeklaratsiooni esitamise õiguslikku lahendust, siis ei vastuta maksukohustuslane riigi poolse tegemata jätmise eest. 9)
aga ei määratle KN koodiga 2710 19 47 tooteid diislikütusena ning ei sätesta KN koodiga 2710 19 47 tootele aktsiisimaksu. Kõik maksuõigussuhte elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Kui seadus ei näe ette mingi hüve maksustamist, siis ei saa seda hüve maksustada analoogia alusel. 1 kehtestatud Nõukogu 12.10.1992 määrusega (EMÜ) nr 2913/92 4
e. 12) Kui halduskohus asub seisukohale, et direktiiv ja asjakohane EK praktika ei anna selget vastust asjas tõstatatud küsimustele ja kaebust ei saa rahuldada, on vajalik eelotsuse taotluse esitamine EK-le. 8. Maksu- ja Tolliamet palub 07.04.2017 vastuses (täiendatud 19.08.2017 ja 13.10.2017) jätta kaebus rahuldamata. 1) Pinta tegi süvendustöid Eestis.
lg 1 p 221 ei saa vabastada kaebajat aktsiisi tasumise kohustusest, sest kõnesoleva sätte kohaselt vabastatakse aktsiisist väljaspool Eestit ärilisel eesmärgil sõitvas laevas kasutatav kütus. Vastustaja nõustub kaebajaga, et direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sätestatud üldreegli kohaselt peavad liikmesriigid vabastama maksust energiatooted, mis tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks (v.a praegu mitte kohalduvad erandid). Vastustaja nõustub ka sellega, et liikmesriikidel puudub võimalus jätta eelnimetatud maksuvabastus rakendamata. Samas ei kohaldu see maksuvabastus kaebaja tegevuse puhul. 2) Kaebaja tegevus paigutub direktiivi art 14 lg 2 alla. Selle sätte kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastuse jätta kohaldamata väljapoole rahvusvahelisi ja liikmesriikide vahelisi vedusid jäävatel juhtudel. Selliseks juhuks on ka kaebaja tegevus süvendustöödel Pärnus. Kaebaja ei tegelenud seal rahvusvahelise ja/või liikmesriikide vahelise veoga, mis tingiks direktiivi art 14 lg 1 p-s c nõutava kohustusliku maksuvabastuse. 3) Paljasõnaline ja tendentslik on kaebaja käsitlus, et maksuhaldur eeldab automaatselt, et igasugune maksuvabastus on kõikides õigusaktides alati erand ja selline erand on ka laevakütusele (üldreeglina) kehtiv vabastus. Maksuhaldur käsitleb maksuvabastusi enda töös erandina juhtudel, kus vabastused on selliselt seaduses sätestatud, täpselt nagu vaieldavas olukorras. Maksuhaldur lähtub enda töös alati seadustest. Samas jääb paljasõnaliseks kaebaja väide, et maksuhaldur käsitleb automaatselt erandina ka laevakütusele kehtivat maksuvabastuse üldreeglit, mis tuleneb direktiivi art 14 lg 1 p-st c. Lisaks on selline väide eksitav. 4) Väär on kaebaja seisukoht, et maksuvabastuse tingib asjaolu, et Pinta oli kogu vaidlusaluse aja vetes, mida kasutasid avamerelaevad. On iseenesest mõistetav, et avamerelaevad peatuvad liikmesriikide sadamates. See ei tee aga automaatselt liikmesriigi piirides toimuvat avamerelaevade liiklust rahvusvaheliseks sellises mõistes, mis tingiks maksuvabastuse kohaldumise. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebajat maksustatud kütuse eest, mida Pinta tarbis väljaspool Eestit. Kui jaatada kaebaja seisukohta, tuleks jaatada ka seisukohta, et näiteks saarte ja mandri vahelise laevaliikluse tarbeks kasutatav kütus on maksuvaba, sest samades vetes sõidab ka avamerelaevu. 5
Direktiivi art 14 lg 1 p c kohaselt vabastatakse aktsiisist laevades (v.a eraviisilised lõbusõidud sama punkti tähenduses) ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks tarbitav mootorikütus, kuid seda üldise iseloomuga vabastust võib piirata lg 2 kohaselt nii, et vabastus kehtib vaid rahvusvahelistele vedudele. Seega ei ole aktsiisivabastus EL vetes sõitmisel üldine ja absoluutne ning liikmesriigid võivad seda täiesti legaalselt piirata: kohustuslik on vabastus riikidevahelisele ärilisele laevaliiklusele kuid on iga riigi enda valik, kas vabastada või mitte vabastada oma riigi territoriaalvetes toimuv laevade kütusetarbimine. Viimase osas on Eesti valik olnud siseriikliku kütusetarbimise maksustamine. 7) Kaebaja poolt laevaga Pinta Pärnu lahes teostatud süvendustööd paigutuvad direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sisalduva maksuvabastuse üldreegli alla. Käesoleva asja lahendamine ei sõltu sellest, kas Pärnu sadam oli enne süvendamist võimeline teenindama maailma suurimaid merelaevu. Ei saa asuda seisukohale, et enne süvendustöid omas veetee, mida süvendati, teistsugust juriidilist staatust direktiivi 2003/96 mõistes. See oli enne ja on ka pärast süvendamist käsitletav ühenduse territoriaalveena. Seega on süvendatud veeteed käsitletavad ühenduse territoriaalvetena. 8) Alates EL-ga liitumisest kehtima hakanud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (ATKAS) redaktsioon oli aktsiisivaldkonnas aluseks liitumisläbirääkimistel ning Euroopa Komisjonile esitati maksuseaduste, sh ATKAS inglisekeelne tõlge. Seega oli Euroopa Komisjonil enne Eesti liitumist võimalik tutvuda liitumishetkel kehtima hakkava ATKAS redaktsiooniga, sh §-s 27 sätestatud aktsiisivabastuse regulatsiooniga ning vajadusel juhtida tähelepanu võimalikele ebakõladele võrreldes EL õigusega. Nimetatud laevakütuse aktsiisivabastuse säte ei olnud mingilgi viisil eraldi arutlusel või tähelepanu all. Seega saab eelpool nimetatuga lugeda täidetuks direktiivi 2003/96 art 26 p-s 1 nimetatud teavitamiskohustuse, millele protseduurireegleid pole EL õigusaktiga kehtestatud. Vastustajal ei ole eelmainitu kohta esitada täiendavat kirjavahetust komisjoniga. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et Vlaamse Baggermaatschappij NV kaebus ei kuulu rahuldamisele. 10. Esmalt selgitab kohus, et energiatoodete (sh laeva mootorikütuse) maksustamist aktsiisimaksuga reguleeris ELi tasandil kuni 30.10.2003 direktiiv 92/81 ja alates 31.10.2003 reguleerib seda direktiiv 2003/96. Eesti Vabariik liitus ELiga alates 01.05.2004, seega direktiivi 2003/96 kehtivuse ajal. Direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c näeb ette, et liikmesriigid peavad maksust vabastama energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks2 (sealhulgas kalapüügiks), välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks, ning laeva pardal toodetav elektrienergia (analoogne regulatsioon sisaldus varem direktiivi 92/81 art 8 lg 1 p-s c). Direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 sätestab, et liikmesriigid võivad lõike 1 p-s c sätestatud maksuvabastuse kohaldamisala piirata rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega3 (analoogne regulatsioon direktiivis 92/81 puudus). 2 ing. k for the purposes of navigation; saks. k für die Schifffahrt; soome k laivaliikenteeseen ing. k international and intra-Community transport; saks. k internationale oder innergemeinschaftliche Transporte; soome k kansainväliseen ja yhteisön sisäiseen liikenteeseen 3 6
lg 1 p-s 221 sisalduva aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise) näol on tegemist direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandi rakendamisega. 13.
(kuni 31.12.2007 ATKAS) § 27 lg 1 p 221 jõustus 01.05.2004 ja see lisati seadusesse ATKASe ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse (I muutmise seadus) § 15 p-ga 4 järgmises sõnastuses: aktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil rahvusvahelistes vetes EÜ territooriumil, ning kalastamisel väljaspool Eestit EÜ territooriumil. 7
lg 1 p 221 muudeti alates 01.12.2013
muutmise seaduse (II muutmise seadus) § 1 p-ga 19 ning sellest ajast kehtib see täna kehtivas sõnastuses: aktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas navigeerimiseks ning hooldus- ja remonttöödel. II muutmise seaduse eelnõu seletuskirja5 kohaselt muudatusega viiakse kütuse aktsiisivabastus paremini kooskõlla direktiivi 2003/96/EÜ (edaspidi energiamaksustamise direktiivi) artikliga 14
lg 6, § 22 lg 1 p 2, § 24 lg 7, § 25 lg 4, § 66 lg 6), st kaebaja suhtes ei rakendu
es (täpsemalt § 27 lg 1 p-s 221) sätestatud aktsiisivabastus. Seda MTA hinnangul põhjusel, et
27 lg 1 p 221 näeb ette maksuvabastuse väljaspool Eestit sõitvas laevas, kuid kütus, mille MTA maksustas, on tarbitud Eestis. MTA möönab seejuures, et nn Eestis tarbimine
27 lg 1 p 221 tähenduses on 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4f09fe8f-f629-3fd4-ab78-da4d25f74f91/Alkoholi,%20tubaka%20ja%20kütuseaktsiisi%20seaduse%20ning%20vedelkütuse%20erimärgistamise%20seaduse%20muutmise%2 0seadus (seaduse algteksti jätk) 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75216bd7-ae4b-4d49-8808-c94a4b105821 8
lg 1 p-s 221 on kohaldatud direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandit (vt maksuotsuse p 1.2 ap 9). 15. Kohtu hinnangul ei viita kogutud teave sellele, et
lg 1 p 221 kehtestamisel ja selle muutmisel oleks eelnõude ettevalmistaja poolt peetud silmas direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 rakendamise soovi. Sellist järeldust toetab ainuüksi asjaolu, et I muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võeti
muudatuste ettevalmistamisel aluseks direktiiv 92/81, mis ei näinud ette vastava erandi rakendamise võimalust. Erandi rakendamise soovile ei viita ka II muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, samuti ei ole MTA esitanud tõendeid selle kohta, et erandi rakendamine oleks olnud Eesti liitumisel EL-ga iseseisvaks läbirääkimiste esemeks (direktiivi 2003/96 art 26 lg 1 sätestab, et liikmesriigid teatavad komisjonile art 14 lg 2 kohaselt võetud meetmetest). Eeltoodule vaatamata tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et
Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus hiljutistes 27.09.2017 kohtuotsustes haldusasjades nr 3-16-1036 ja nr 3-16-1597. Ringkonnakohus on selgitanud, et
Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Seega pole Eesti seaduste järgi igasugune laeva mootoris kasutatav kütus aktsiisist vabastatud. Olgugi, et vastavad ringkonnakohtu lahendid ei ole tänaseks jõustunud, on halduskohtu hinnangul põhjendatud nendest juhindumine. Isegi kui direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandi rakendamine ei olnud
lg 1 p 221 eelnõu väljatöötamisel normilooja selgeks eesmärgiks, võib normi sõnastust ning kujunenud praktikat (sh EK praktikat „ühenduse territoriaalvetes sõitmise“ mõiste sisustamisel) arvestades asuda seisukohale, et
Nimetatud sätete mõistekasutus on küll mõneti erinev (
kasutab mõistet „väljaspool Eestit sõitvas laevas“ ja direktiiv mõistet „rahvusvahelised ja liikmesriikide vahelised veod“), kuid kohtu hinnangul on laevaga väljaspool Eestit sõitmine
lg 1 p 221 tähenduses sisustatav rahvusvahelise või liikmesriikide vahelise veona direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 tähenduses. 16. Direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 on piisavalt selge, tingimusteta ja täpne selles, et maksuvabastuse kohaldamisala võib piirata rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Samuti ei saa kohtu hinnangul
lg 1 p 221 sõnatust sisustada mõistlikult muudmoodi, kui maksuvabastuse rakendamisena üksnes rahvusvahelistele ja liikmesriikide vahelistele vedudele. Ümberpööratult tähendab see, et vastandina väljaspool Eestit sõitmisele tuleb mõista vedusid, mis ei ole rahvusvahelised ega liikmesriikide vahelised ning millele ei laiene maksuvabastus. Seega tuleb asuda seisukohale, et ebaselgus vastava regulatsiooniga seonduvalt puudub ning seetõttu puudub ühtlasi alus ja vajadus EK-lt eelotsuse küsimiseks. 17. Kohus leiab, et kaebajale kuuluva laevaga Pinta süvendustööde tegemine Pärnu lahes ja jões ei ole sisustatav rahvusvaheliste või liikmesriikide vaheliste vedudena / väljaspool Eestit sõitmisena direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 ja
Kohtu hinnangul tuleb rahvusvaheliste või liikmesriikide vaheliste vedudena direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 tähenduses mõista sellist teenuse osutamist, mille olemuslik ja vältimatu osa on rahvusvaheline või liikmesriikide vaheline sõitmine. Laev Pinta navigeeris tööde teostamise 9
ei määratle KN koodiga 2710 19 47 tooteid diislikütusena ja seetõttu ei saanud käesoleval juhul kohaldada diislikütuse aktsiisimäära (
Samuti leiab kaebaja, et
ei sätesta KN koodiga 2710 19 47 tootele aktsiisimaksu. Kohus märgib, et antud küsimuses on asjassepuutuvateks normideks
lg 1 ja lg 6 ning § 66 lg 6 ja lg 18.
lg 1 sätestab, et kütus
e mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse
e mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või 10
e mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena.
lg 6 sätestab, et diislikütus
e mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41.
lg 6 sätestab, et diislikütuse aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
lg 18 sätestab, et kütuse, sealhulgas kütusesarnase toote, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toote, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00, samuti vedela põlevaine ja biokütuse aktsiisimäär on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli. Eeltoodud sätete alusel tuleb kohtu hinnangul esmalt teha järeldus, et laevas Pinta Pärnu sadama põhjasüvendustööde käigus tarbitud mootorikütuse puhul on tegemist kütusega
Vaidlust ei saa olla selles, et laeva mootorikütusena on kasutatav diislikütus ning kõnealust kütust kasutati laeva mootorikütusena. Samuti tuleb teha järeldus, et sõltumata sellest, kas kohaldada vastavale kütusele diislikütuse regulatsiooni (
lg 6 ja § 66 lg 6) või lugeda see vedelaks põlevaineks (
Seega ei saa kaubakoodiga seonduv anda kokkuvõttes alust maksukohustusest vabanemiseks ega seetõttu ka maksuotsuse tühistamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.