Obsah (5)

§ 121§ 151§ 45§ 38§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-969 Määruse kuupäev 23. august 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi M. L. kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes Resolutsioon J

) § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuses on esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine nõue ning viidatud põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovile. Kaebaja on lisanud, et tuvastamiskaebus aitab vältida samalaadse toimingu tegemist tulevikus. 7.

§ 45

lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas

1. aprillil 2016 puudlikult täidetud telefoniandmete lehe, mille tulemusena algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Kuna kaebaja poolt soovitud toiming puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmiseks on käesolevaks hetkeks sooritatud, puudub võimalus esitada kohustamiskaebus. Kaebaja ei saaks käesoleval hetkel esitada kohtule ka hüvitamiskaebust, kuna selle nõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le
2. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele ning kohus kontrollib, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud. 8.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus hüvitamisnõue. Kaebaja on täpsustanud, et talle on tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Kaebaja märkis, et toiminguga seoses tekkis tal stress, hirm, pinge, mure, kurbus ja meeleolulangus. Samuti teostas kaebaja toiminguga seoses hulgaliselt kõnesid esindajale. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas, kusjuures hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 9. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt

§ 45

lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus, mistõttu kaebaja õigusi ei ole rikutud.

1. Kaebaja selgitab, et toiming, kus Tartu Vangla ametnik A. Rõžikov ei võtnud
2. aprillil 2016 kaebaja poolt esitatud telefoniandmete lehte vastu, rikub tema õigusi. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et A. Rõžikov ei võtnud
3. aprillil 2016 kaebaja poolt esitatud telefoniandmete lehte vastu, kuid samas selgitas kinnipeetavale, et ta peab sinna lisama ka perekonnanime. Seega vanglaametnik ei keeldunud kaebajalt telefoni kasutamise andmete lehe vastu võtmisest, vaid jättis blanketi kaebajale ning andis talle sellega võimaluse esitatud andmeid täiendada ning vältida distsiplinaarmenetlust Tartu Vangla kodukorra p 13.10 rikkumise eest telefoni teel suheldava isiku perekonnanime esitamata jätmise tõttu. Samuti nähtub Tartu Vangla
4. aprilli 2016 distsiplinaarmenetluse protokollist, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja oli vanglaametnikele telefoni kasutamise andmete blanketi õigeaegselt esitanud, kuid vaatamata vanglateenistuja selgitusele jättis kaebaja puudused kõrvaldamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saanud rikkuda asjaolu, et ta just
5. aprillil 2016 telefoniandmete lehte vanglaametnikule üle anda ei saanud, sest hiljem esitatud telefoniandmed loeti esitatuks tähtaegselt. 2
6. Kaebaja rõhutas, et A. Rõžikov oleks pidanud telefoniandmete lehe vastu võtma hoolimata puudustest ning puuduste kõrvaldamiseks järgima HMS sätteid. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmist vanglaametniku poolt. Kohus nõustub vastustaja poolt esitatud seisukohaga, et vanglale telefoni kasutamise kohta teabe esitamise puhul ei ole tegemist taotlusega HMS mõttes, vaid seadusandlusest tuleneva informatsiooni esitamise kohustuse täitmisega kinnipeetava poolt. VangS § 29 lg 21 kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kinnipeetava kohustuse esitada andmed isiku kohta, kellele ta on helistanud ning kelle kohta ta ei ole vanglateenistusele andmeid edastanud, sätestavad justiitsministri
7. novembri 2000 määruse nr 2 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 511 lg 2 ja Tartu Vangla direktori
8. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ p 13.
9. Tartu Vangla kodukorra p 3.10 sätestab muuhulgas kohustuse märkida isiku ees- ja perekonnanimi, kellele kinnipeetav helistas. HMS § 14 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlusena mõista isiku tahteavaldust, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks, nt sooritaks toimingu või annaks haldusakti. Kuivõrd kinnipeetava kohustus esitada telefoniandmete leht tuleneb seadusandlusest, ei ole tegemist taotlusega HMS mõttes. Seepärast ei kohaldu asjas HMS § 15, mis sätestab haldusorgani kohustuse esitatud taotlus vastu võtta, sõltumata selle puudustest.
10. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses
11. aprillil 2016 Tartu Vangla ametniku A. Rõžikovi poolt puudulikult täidetud telefoniandmete lehe vastuvõtmata jätmisega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

13. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3