3-16-1139/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-16-1139

1. juuni 2016 Kadri Palm M. L. kaebus kohustada Andmekaitse Inspektsiooni lahendama tema vaie Tagastada M. L. kaebus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. M. L. esitas
3. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kohustamist lahendada tema vaie. Kaebaja selgitab, et saatis AKI-le
4. aprillil 2016 vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist korraldada Tartu Vangla vanemvalvuri Aigar Rõžikovi väljaõpe isikuandmete kaitse alal ning lõpetada vestlused koridoris või muus kohas, millega ei ole tagatud eraelu puutumatus. AKI vastas M. L. pöördumisele kui märgukirjale
5. mail
6. Koos kaebusega esitas M. L. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
7. Tartu Halduskohus esitas
8. juunil 2016 AKI-le kohtunõude. AKI vastas kohtunõudele
9. juunil
10. KOHTU SEISUKOHT
11. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
12. Kaebaja on kohtu poole pöördunud nõudega kohustada AKI-t lahendama tema
13. aprillil 2016 esitatud vaie. Seega peab kohus kontrollima, kas täidetud on eeldused kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks.
14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi.
15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Seega tekib haldusorganil kohustus lahendada vaie ja vormistada selle kohta vaideotsus tingimusel, et kaebaja on esitanud vaide.
16. AKI poolt kohtule
17. juunil 2016 esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas
18. aprillil 2016 AKI-le pöördumise, mis on vormistatud Tartu Vangla blanketil pealkirjaga „Vaie“. Kaebaja on märkinud vaidlustatavaks toiminguks asjaolu, et Tartu Vangla teise üksuse sektsioonis S-5 käib igal esmaspäeval ja neljapäeval vanemvalvur, kes võtab vastu kinnipeetavate olmeprobleeme puudutavaid sisulisi ja kirjalikke pöördumisi. Kaebaja on pöördumises märkinud, et koridoris liigub palju kinnipeetavaid, kes on vanemvalvuri vahetus läheduses ning seetõttu on hästi kuulda omavahelised vestlused, mis sisaldavad eraelulist informatsiooni ja juurdepääsupiiranguga teavet. Kaebaja leiab, et taolisel viisil suuliste pöördumiste vastuvõtmisega saavad kahjustatud isikute õigustatud huvid ja riivatud eraelu puutumatus. Samuti esitas kaebaja taotluse teha ettekirjutus kohustada Tartu Vanglal korraldada vanemvalvurile A. Rõžikovile väljaõpe isikuandmete kaitse alal.
19. Kohus nõustub AKI seisukohaga, et kaebaja
20. aprilli 2016 pöördumist tuleb käsitleda märgukirjana, mitte vaidena. Kohus märgib, et kaebaja pöördumise pealkirjastamine vaidena ei muuda pöördumist automaatselt vaideks. Kohus nendib, et kaebaja pöördumise puhul esineb küll vaide tunnus, milleks on HMS § 72 lg 1 p-s 3 sätestatu, mille kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et tegemist on märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) tähenduses. MSVS § 2 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on märgukiri MSVS tähenduses isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Kohus nõustub AKI poolt
21. juunil 2016 esitatud vastuses väljatooduga, et kuivõrd M. L. juhtis esitatud pöördumises tähelepanu üldisele probleemile vangla töös ning pöördumises ei olnud välja toodud konkreetset episoodi, millega kaasnes kaebaja eraelu puutumatuse riive, tuleb kaebaja pöördumist käsitleda märgukirjana. MSVS § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil ning märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Eeltoodud sättest tulenevalt saab kaebaja kaitstavaks õiguseks olla õigus saada vastus oma märgukirjale ning on oluline, et kaebaja saaks selgitused oma pöördumises esitatud seisukoha kohta. AKI on kaebaja
22. aprilli 2016 märgukirjale vastanud
23. mail 2016 kirjaga nr 2.1-1/16/
24. Seega on kaebaja märgukirjale vastatud.
25. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebaja pöördumine AKI-le ei ole käsitletav vaidena, vaid märgukirjana ja kaebaja märgukirjale on AKI vastanud, siis on täitmata RVastS § 6 lg-st 1 tulenevad kohustamiskaebuse eeldused. Kui puudub vaie, ei ole AKI-l tegutsemiskohustust teha vaideotsus. Sellest tulenevalt ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik kaebuse eesmärki saavutada ka nõuet muutes, sest vaide lahendamine eeldab vaide esitamist haldusorganile. AKI vastuse kohaselt ei ole antud asjaga seonduvalt M. L. inspektsioonile muid taotlusi ega pöördumisi esitanud.
26. Kohus selgitab täiendavalt, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku koolituse läbiviimist. Kui kaebaja leiab, et vanglaametniku tegevus rikub kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik esitada kaebus vangla vastu. Samas on isikul õigus esitada AKI-le kaebus järelevalvemenetluse algatamiseks. Samuti pöörab kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et 2 kinnipeetavatel on Tartu Vangla kodukorrast tulenevalt võimalik oma probleemid ka kirjalikult esitada.
27. Kohus tagastab M. L. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm Kohtunik 3