Obsah (4)

§ 252§ 110§ 249§ 204

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-438 Määruse kuupäev 6. märts 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi M. L. esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks vastu võtma väljasaadet

§ 252lg 7 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav M. L. esitas
2. veebruaril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist vastu võtma kirju, millele on märgitud üksnes saatja ees- ja perekonnanimi (ilma saatja aadressita). Ühtlasi esitas M. L. kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tartu Vangla kinnitas
4. veebruari
5. a vastusena kohtunõudele, et M. L. esitas
6. veebruaril 2017 Tartu Vanglale vaide, milles taotleb toimingu sooritamist – et vangla võtaks vastu väljasaadetavad kirjad, millele on märgitud ainult saatja ees- ja perekonnanimi (ilma saatja aadressita). Tartu Vangla vastuse kohaselt on
7. veebruari
8. a seisuga vaidemenetlus pooleli ning vaideotsus väljastatakse seadusega kehtestatud tähtaja jooksul.
9. Tartu Halduskohus palus
10. veebruari
11. a kohtunõudes M. L. l täiendavalt põhistada esialgse õiguskaitse vajadust. M. L. vastas kohtunõudele
12. märtsil
13. KOHTU SEIUSKOHT
14. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv summas 15 eurot. M. L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-3515 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (
3. oktoober 2016 –
4. veebruar 2017) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud M. L. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, arvestades taotlejale laekunud summadest maha isikukonto väljavõttelt nähtuvad kinnipidamised ning täiendavad vältimatud kulutused. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada M. L.

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5. Vastavalt

§ 249

lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et M. L. vaie Tartu Vangla 13. veebruari 2017. a kirjale nr 6-24/448-2 on vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. 6.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus selgitab, et Riigikohus on oma praktikas märkinud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eriti esineb selline oht esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kohustamiskaebuse raames. Seega on Riigikohtu praktika kohaselt kohustamiskaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud vaid väga erandlikel juhtudel ja olukorras, kus tegemist oleks väga perspektiivika kaebusega. Esialgse õiguskaitse korras vastustajale samasuguse ettekirjutuse tegemiseks, mida taotletakse kohustamis- või keelamiskaebusega, peab esinema ülekaalukas vajadus, ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohi tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. septembri
5. a määrus asjas nr 33-1-59-14, p 19).
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul tekiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral olukord, kus kohus otsustaks sisuliselt ette ära põhivaidluse tulemuse, kuivõrd M. L. on esialgse õiguskaitse taotluses esitanud samasisulise taotluse, mis esitatud vaides. Samuti leiab kohus, et toimiku materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja põhiasja ette ära otsustamiseks.
7. Kohus selgitab sarnaselt Tartu Vangla
8. veebruari
9. a kirjas toodule, et kinnipeetavate kirjade postitamisele kohaldub postiseadus, mille § 27 lg 1 kohaselt kehtivad postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale tüüptingimused ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 3 esitatakse tüüptingimustes postisaadetisele esitatavad nõuded (sh postiaadressi kohustuslikud osad). Tulenevalt AS Eesti Post juhatuse koostatud ja kinnitatud korra „Universaalse postiteenuse tüüptingimused“ p-st 3.4.1 peavad kirisaadetised kandma selgelt ja arusaadavalt kirjutatud või trükitud saaja nime ja aadressi ning saatja nime ja aadressi; kirisaadetised peavad olema adresseeritud vastavalt adresseerimise juhendile. Tulenevalt sama korra p-st 3.6.2 on postil õigus keelduda tüüptingimustes sätestatud nõuetele mittevastavate saadetiste edastamisest. Seega nõustub kohus Tartu Vangla seisukohaga, mille kohaselt on ilma saatja aadressita kirja väljasaatmine vangla poolt vastuolus eeltoodud sätetega. Olukorras, kus vangla on juhtinud kinnipeetava tähelepanu saatja aadressi puudumisele ja kohustanud puudust kõrvaldama, tegutseb vangla kinnipeetava huve arvestades. Seega oleks kohtu hinnangul 2 kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu kaebaja jaoks kasutu, s.t see ei tooks endaga kaasa kaebuse esitaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi, vaid vastupidiselt – post keeldub taotleja nõuetele mittevastavate saadetiste edastamisest, mis ei ole aga taotleja huvides.
10. Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et käesoleval juhul kaasneksid M. L. poolt väljasaadetavale kirjale kinnipidamisasutuse aadressi märkimisel sellised pöördumatud tagajärjed, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik ega võimalik. M. L. selgitab
11. märtsil 2017 kohtusse saabunud pöördumises, et väljasaadetavale kirjale aadressi märkimisel tekivad tema jaoks sotsiaalset laadi kahjulikud tagajärjed. Kohus leiab, et üksnes abstraktne väide, et Tartu Vangla aadressi märkimine väljasaadetavale kirjale kahjustab taotleja mainet ja seetõttu saabuvad tema suhtes pöördumatult negatiivsed tagajärjed, osundamata konkreetsetele asjaoludele, miks ta nii arvab, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ehk kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.
12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus

§ 249lg 3 alusel M.

L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. 12. Vastavalt

§ 252

lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3