Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja numbrid 3-17-583 Määruse kuupäev 15. mai 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi M. L. (L. ) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 7. veebr

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

1. Kaebaja palus
2. märtsil 2017 esitatud avalduses, et kohus tuvastaks, millal täpsemalt toimus kambris 307 läbiotsimine ajavahemikus
3. veebruar –
4. veebruar
5. Tartu Vangla
6. mai
7. a vastuses kohtunõudele teatas vangla, et Tartu Vangla andmetel pole nimetatud perioodil kambris 307 läbiotsimist toimunud. Kuna
8. aprillil 2017 esitatud avaldusest selgub, et kaebaja eesmärk on vaidlustada üksnes toimunud läbiotsimisi, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud nõude
9. veebruaril ja
10. märtsil 2017 kambris 307 toimunud läbiotsimiste õigusvastasuse tuvastamiseks.
11. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4, RKHKo 3-3-1-28-15, p 18) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole

§ 45

lg 2 ls 3 järgi tuvastamisnõue hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (RKHKo 3-3-1-88-09, p 11). 9. Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul ei leidu kaebaja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 sätestavad kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse menetlemise korra vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse (sh hüvitamiskaebuse) esitamisel ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt on kaebaja kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale üksnes teabenõudeid, selgitustaotluse ja märgukirja, ei ole võimalik kaebajat suunata tühistamis-, kohustamis- ega hüvitamiskaebuse esitamisele. 10.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on esitatud tuvastamiskaebuses märkinud põhjendatud huviks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise soovi.

1. Kohus leiab, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks, sest kohus peab võimalikku hilisemat mittevaralise kahju hüvitamise nõuet praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituks.
2. Kaebaja väidab, et kambris 307, kus kaebaja viibib, toimusid läbiotsimised jaanuaris 2017, samuti
3. veebruaril ja
4. märtsil
5. Kaebaja sõnul puudus
6. veebruaril ja
7. märtsil 2017 toimunud läbiotsimistel alus, sest need ei olnud plaanilised, mistõttu on rikutud kaebaja põhiõigusi.
8. Kohtu hinnangul ei saa
9. veebruaril ja
10. märtsil 2017 kambris 307 läbiotsimised kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. RVastS § 9 lg 1 sätestab füüsilise isiku õiguse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 2
11. Kohus selgitab, et tulenevalt VangS § 68 lg-st 1 on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Täpsemalt reguleerib läbiotsimist justiitsministri
12. septembri
13. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44)
14. peatükk. Määruse nr 44 § 33 lg 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. Määruse nr 44 § 33 lg 2 sätestab, et vangla direktor või tema määratud ametnik kinnitab hiljemalt eelmise kalendrikuu viimasel tööpäeval järgmise kalendrikuu plaanilise läbiotsimise kava, milles on päevade kaupa märgitud läbiotsitavad ruumid ning läbiotsimist juhtiva vanglateenistuse ametniku ees- ja perekonnanimi.
15. Tartu Vangla poolt kaebajale esitatud vastuste kohaselt (tl-d 9, 21) oli
16. veebruaril ja
17. märtsil 2017 kambris 307 toimunud läbiotsimised plaanilised. Seetõttu polnud kohtu hinnangul nimetatud kuupäevadel toimunud läbiotsimiste puhul tegemist toimingutega, millel puudus alus. Kohus selgitab, et määruse nr 44 § 33 lg 1 ei tähenda seda, et kinnipeetavate kambrite läbiotsimist on võimalik teostada üksnes üks kord kvartalis ja tihedamalt saaks läbi otsida ainult mõjuvate põhjuste olemasolul. Kohus selgitab sarnaselt Tartu Vangla
18. märtsi
19. a vastuses nr 2-5/5292 märgitule, et määruse nr 44 § 33 lg 1 sätestab ruumide läbiotsimise tiheduse osas üksnes miinimumnõude. Ruumide läbiotsimised toimuvad ebareeglipäraselt põhjusel, et tagada läbiotsimise tulemuslikkus ja keelatud esemete avastamine ning ennetada keelatud esemete levimist.
20. Kohus rõhutab, et iga ebamugavus ei kvalifitseeru rikkumiseks ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas kirjeldatud läbiotsimised ei saanud mõjutada kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Arvestades, et käesolevas asjas vaidlustatud toimingute tegemiseks oli seaduslik alus, mille üle käesoleval juhul vaidlust olla ei saa (VangS § 68 lg 1, määruse nr 44 § 33 lg 1), oleks vaidlusaluse juhtumi puhul hüvitamisnõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
21. Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt

§ 45

lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seepärast tagastab kohus M. L. kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud 18. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3