3-11-2863/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2863 Määruse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi M.L. kaebus Tartu Vangla toimingu – 08.12.2011 vanglaametniku käitumine M.L.’le kambrist väljumiseks käskluse andmisel – õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Tagastada M.L. kaebus haldusasjas nr 3-112863;
4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale;
5. Kaebus tagastada peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
6. 08.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse M.L. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt sisenes 08.12.2011 kella 16.20-16.35 paiku kambrisse läbiotsimise teostamiseks vanglaametnik H. K.. Kaebaja küsis, miks ta ei tohi läbiotsimise ajal juures viibida, mille peale vanglaametnik vihastus, ärritus ja karjus, et on korraldus väljuda. Kaebaja leiab, et ametnik ei olnud viisakas ja rikkus vangistusseaduse (VangS) § 41 lg
7. Ametniku poolt karjumine, ärrituvus, vihastamine kinni peetava isiku poole on vaieldamatult väga halb tegevus ja halb eeskuju. Kaebaja palub tuvastada ametniku tegevuse õigusvastasus. Põhjendus õigusvastasuse kindlakstegemiseks on tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja märgib, et teine ametnik palus H. K. eest vabandust, seega tunnistatakse, et ametnik käitus õigusvastaselt.
8. 12.12.2011 määrusega jättis kohus M.L. kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks, ehk millist isikuõigust vanglaametnik rikkus, mis tekitas kaebajale väidetavalt mittevaralist kahju. Samuti tuli kaebajal esitada korrektselt kirjutatud kaebus kahes eksemplaris.
9. 27.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse M.L. kaebuse täiendus, milles kaebaja märgib, et vanglaametniku tegevus oli väärikust alandav, au ja hea nime teotav ja VangS § 41 lg 1 rikkumine. Kohtu seisukoht 1
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätet sisustades 15.05.2008 määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib tuvastamiskaebuse tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.
11. M.L. palub tuvastada Tartu Vangla ametniku tegevuse õigusvastasus seoses 08.12.2011 kambrist väljumiseks käskluse andmisel karjumise, ärritumise ning vihastumisega. Kaebaja on märkinud, et tema põhjendatud huvi on mittevaralise kahju hüvitamise nõue väärikuse alandamise, au ja hea nime teotamise eest. Kohus on seisukohal, et M.L.’l puudub põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et Tartu Vangla kaevatava tegevuse tulemusena ei saanud M.L.’le tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahaliselt hüvitamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus leiab, et mitte igasugust vanglaametniku poolt tavapärasest kõneviisist ja –toonist valjemat käsklust ei saa käsitleda inimväärikuse alandamise või au ja hea nime teotamisena. Kohus möönab, et vanglaametniku ärritumine käskluste andmisel ei ole tema tööülesannete täitmisel sobilik, kuid selleks, et kaebaja poolt kogetud ebamugavustunne kvalifitseeruks väärikuse alandamisena, peaksid tema ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks märksa tõsisemaid kannatusi (täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina, invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine jne). Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevus ei saanud kvalifitseeruda inimväärikuse alandamisena. Kohtule ei ole ka kaebuses toodud asjaolude pinnalt äratuntav, mil viisil teotas vanglaametnik oma tegevusega kaebaja au ja head nime, ehk milline vanglaametniku poolt avaldatud ning kaebajat puudutav negatiivse sisuga informatsioon võis mõjutada teiste isikute positiivset hinnangut kaebajasse. Ühtlasi on kaebaja nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses märkinud, et teine vanglaametnik vabandas tema ees. Kohus märgib, et riigivastutusõiguse põhimõtete kohaselt on õiguste taastamisele antud primaarsus kahju rahalise kompenseerimise ees. Seega võttes arvesse, et kaebaja ees on kaebuses kirjeldatud intsidendi osas vabandatud, peab kohus ka sel põhjusel hilisemat mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist ebatõenäoliseks. Käesoleval juhul ei mõjuta kahjuhüvitise väljamõistmise võimalikkust ka asjaolu, et vabandajaks oli teine vanglaametnik.
12. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et M.L. kaebus kuulub HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Eda Muts kohtunik 2