Obsah (9)

§ 199§ 65§ 266§ 121§ 172§ 63§ 68§ 184§ 76

1-16-6114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör E

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi enne 05.01.2016.a toime pandud episoodis ning karistatud vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti eelnimetatud vangistus kui kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. Pärnu Maakohtu 05.01.2016. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta ja 7 kuu vangistusega. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, s.o. Vjatšeslav Mussonovi poolt teostatud 6 üldkasuliku töö tundi ehk 6 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha ning ära kandmata karistuseks jäi seega 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Lisaks tunnistati Vjatšeslav Mussonov süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 ,

§ 266

lg 2 p 1,

§ 121

lg 2 p 2 ning

§ 172

järgi ja karistati

§ 63

lg 2 ning § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.03-21.03.2016.a, so 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Vjatšeslav Mussonov`ile Pärnu Maakohtu 05.01.2016.a otsusega (kriminaalasja nr 1-15-10457) mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuu ja 24 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust. 04.04.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Mussonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ohtlik konkreetne täiskasvanu (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus, rahvatervis ning isiku endine elukaaslane. Oht seisneb narkootikumide ja kuritegevuse levikule kaasa aitamises. Endise elukaaslase mõjutamiseks võib kasutada vägivalda ja selle kasutamist õigustada. Oht võib olla vahetu ja ilmneda joobes olekus. Ohu ilmnemine on tõenäoline ka olukordades, kui isikule ei meeldi teiste inimeste käitumis- ja tegutsemisviis. Sellisel juhul võib kasutada vägivalda enesekehtestamiseks. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem konfliktsituatsioonis, samuti olukorras, kui isikul puudub raha sõltuvusainete ostmiseks. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 75%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses esimene kord ning narkootikumide varguse ja kodus tülitsemise eest. Ise tarvitas narkootikume. Natuke rohkem kui pool programmidest käis läbi, rohkem ei ole midagi teinud. Raevus käis, Eluviisitreening jäi pooleli ja Vihajuhtimisel ei olnud gruppi koos. Vihajuhtimisest oli natukene abi. Töö tegemisest ei keeldunud, ei saanud teha, selgroog siiani valutab, ei tea, mis seal on. 3 distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest oli järjestikustel päevadel, kui ei saanud voodist püsti. Elama läheks ema ja isa juurde. Läbisaamine on hea. Vanaema ja vend ka toetavad. Vend on Soomes, ei ole pikemat aega suhelnud, aga vanaemaga suhtleb iga päev. Abikaasat -lapsi ei ole. Vabaduses hakkab muidugi töötama. Töökoht on olemas. Firma nimi on V. D. , hakkaks tegema ripp-lagede paigaldust. Garantiikirja ei ole, kokku on töös leppinud direktoriga. Suhet alkoholi ja narkootikumidega ei ole, isegi tablette peavalu vastu ei võta. Narkosõltuvuse ravi ei ole saanud ja vabaduses seda ka ei vaja. Teab, mis on kriminaalhooldus, varasemad on õnnestunud halvasti, sooritas uue kuriteo. Nüüd saab olema hästi. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vjatšeslav Mussonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vjatšeslav Mussonovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Viimasele kohtuotsusele on juurde liidetud ka Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 05.01.2016.a otsuse

§ 184lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu olnud korduvalt kriminaalhooldusel ja pannud sellel ajal toime uusi kuritegusid. Enda probleemides süüdistab ühiskonda. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on ühe sotsiaalprogrammi läbimine ja vabanemise korral kindla elukoha olemasolu ning toetavad lähedased. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Negatiivne on ka asjaolu, et isikul on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on katkestanud mitmetes vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides osalemise. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja uue kuriteo sooritas katseajal. Seega, vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalusele kanda karistus vabaduses, jätkas isik kuritegude sooritamist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut kujunenud harjumusi ja käitumist muutma ja ka käesolev karistus ei ole isiku suhtumist muutnud. Isegi range järelevalve tingimustes ei ole isik suutnud järgida reegleid. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Vjatseslav Mussonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vjatšeslav Mussonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Mussonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vjatšeslav Mussonov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vjatšeslav Mussonov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub tema vanematele. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Mussonovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Iseloomustusest nähtub, et isikuga planeeritud taasühiskonnastavad tegevused on suuremas osas olnud tulutud ning isiku motivatsioon nendes osalusel madal. Ühtegi isikus toimunud positiivset arengut rehabiliteerivate tegevuste kohta koostatud iseloomustustest ei nähtu. Kinnipeetaval on samuti tervelt 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on määratud tööst keeldumise tõttu ning üks tubakatoodetega seonduva rikkumise tõttu. Enda kinnitusel oli tööst keeldumise põhjuseks tervislik seisund. Samas ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks tervisliku seisundi tõttu töökohustusest vabastatud või et ta oleks antud distsiplinaarkaristused vaidlustanud. Ka 08.03.2018 koostatud vangla iseloomustusest ei nähtu kinnipeetava terviseseisundiga seonduvalt mingeid vahejuhtumeid ega kaebusi, vastupidi isik hindavat oma tervislikku seisundit heaks. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt kui antud seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama ning VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks kinnipeetava võimelisuse tööd teha arst. Kinnipeetav on just iseenda tegevuse tõttu sattunud vangistusasutusse ning olukorda, kus ta on kohustatud töötama. Töökohustus on vangistusega kaasnev kohustus ning sellest keeldumine, olenemata põhjendustest, on vangla reeglite rikkumine. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Seda, et isikul on raskusi kehtestatud reeglitele allumisel ning sellega kaasnevalt ka kuritegude toimepanemisest hoidumisel kinnitab isiku varasem korduv karistatus ning asjaolu, et ka varasemad kriminaalhooldused ei ole õnnestunud. Samuti murettekitav on isiku suhtumine töö tegemisse ning oma kohustustesse. Kuigi isik selgitas istungil, et tal on kavas vabanedes tööle asuda ning on ka kokkulepe V. D. nimelise ettevõtte direktoriga sinna tööle asumiseks, ei ole selle kohta kohtule garantiikirja esitatud ning ka asja materjalides ei kajastu konkreetse töökoha olemasolu. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isiku enda sõnul on ta alates põhikooli lõpetamisest töötanud mitteametlikult ehituse valdkonnas. Ametlikult töötamisest huvitatud ei ole olnud, sest ei soovi trahve ega kohtunõudeid maksta. Samuti viitab isik oma kriminaalsele taustale, millest tulenevalt ei võeta teda väidetavalt tööle. On varemalt olnud arvel Eesti Töötukassas, kuid käesolevalt ei näe sellel mõtet - eeldab, et tööd peaks pakkuma töötukassa, mitte ei pea tema ise seda otsima. Sellistest ütlustest nähtub, et isik ei suuda võtta vastutust temal lasuvate kohustuste täitmiseks ning eelistab neist kõrvale hoida. Isiku kohtus antud ütluste ning vangla iseloomustuse pinnalt ei saa kuidagi jõuda järeldusele isiku tulevase elu õiguspärasuse osas ning selles, et tal oleks soov oma kriminaalseid käitumisharjumusi muuta ning võtta vastutust oma käitumise ja tagajärgede eest. Kuigi kinnipeetaval on lähedased, kes on valmis teda ka majanduslikult toetama ning valmis talle elukohta võimaldama, ei ole toetavate lähedaste näol tegemist asjaoluga, mida isiku puhul varasemalt ei eksisteerinud. Sellegipoolest on kinnipeetav asunud korduvalt kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on tuvastatud vangla iseloomustusest nähtuvalt narkosõltuvus ning narkootikume proovis isik esmakordselt umbes 20-aastaselt. Üheks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on sõltuvusainete tarvitamine. Olgugi, et isik on 10 aastat olnud narkootikumide tarvitaja, eitab ta sõltuvust ning selgitas istungil, et ravi ta vajalikuks ei pea ja edaspidi mõnuaineid ei tarvita. Vangla rangetes tingimustes ei ole alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võimalik, kuid vabaduses on mõnuained kergemini kättesaadavad, mistõttu nendest hoidumine nõuab sõltlaselt tugevat pingutust ja sihikindlust. Kohtu hinnangul nähtub isiku ütlustest, et ta ei teadvusta probleemi tõsidust ega ole valmis sellega tegelema, mistõttu üksnes püüdlus iseseisvalt tarbimisest hoiduda, võib kergesti ebaõnnestuda. Kui aga isik ei julge tunnistada endale probleemi ja ravivajadust, on suur tõenäosus, et ta langeb varasemate harjumuste küüsi, mis tema puhul suurendab ka uute kuritegude toimepanemise riski. Asja materjalidest ning isiku kohtus antud ütlustest ei nähtu, et isiku oleks toimunud olulisi muudatusi seadusekuulekuse suunas ning isiku järjekorras kuues kriminaalkaristus jääb viimaseks. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla iseloomustanud kinnipeetavat kui isikut, kelle käitumislaadi iseloomustab impulsiivsus ja mõjutatavus ning kes ei oska ette näha oma tegevuse võimalikke tagajärgi, võimalik, et ei hooli nendest. Analüüsi- ja probleemilahendamise oskus puudulik. Kaldub süüdistama ohvreid ning enda osa kuritegude toimepanemises pisendama. Agressiivne käitumine eesmärgi saavutamise nimel ei ole välistatud. Ka istungil antud ütlustest nähtus kinnipeetava enesekeskne ning üleolev suhtumine. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Vjatšeslav Mussonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetavas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks puudub tal motivatsioon. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik