1-16-6068 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör K

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

08.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Kuvšinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemisega tekitatavas kahjus rahvatervisele, lõhkeainematerjali käitlemisega ühiskonna turvalisuse ohtu seadmises või füüsilises vägivallas, mis viib kergemate tervisekahjustusteni. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem juhul, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ega muuda sellega seonduvat riskivat ja hoolimatut elustiili. Oht võib ilmneda ka siis, kui kinnipeetav ei suuda hoiduda hasartmängude mängimisest ning tal puuduvad selleks finantsvahendid. Oht võib tekkida ka juhul, kui kinnipeetav ei hakka mõtlema oma tegude tagajärgedele ega väärtustama ühiskonna heaolu. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 41%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses

1. kord ja narkootikumide eest. Eelmised korrad olid lõhkeaine ning esimene oli vargus ja kelmus. Läbis sotsiaalprogrammid, mis olid ette nähtud, õppis eesti keelt ja tegeleb spordiga. Hetkel töötab sektori koristajana. On läbinud Eluviisitreeningu ning kas Raev või Vihajuhtimine Tallinna vanglas, samuti õppinud eesti keelt A1 ja A2 tasemetel. Eluviisitreening õpetas, kuidas mitte narkootikumide juurde tagasi pöörduda, aga teab ka ise. Vabanedes tahaks veel minna programme läbima. Eelmine kord kui vabanes, siis 5 aastat ei tarbinud, ei ole sõltuvust. Ei ole seda vaja, on teised eesmärgid, soovib naist ja last aidata. Üritab kohe tööle minna ja kui ei õnnestu, siis Töötukassasse, et aidata naist ja lapsi ja maksta võlad ära. Elama asuks ema juurde, kes elab üksi. Naine ja lapsed elavad Venemaal. Esialgu aitaks neid rahaliselt. Ei suhtle kellegagi peale ema, õe ja naise. Kriminaalsete tuttavatega suhteid taastada ei ole plaanis. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna oli noor ja rumal ning narkootikumid kimbutasid. Kasiinosõltuvuse osas pani 2 kuud enne kinni minemist ise endale keelu ja kui vabaneb, paneb uuesti 5 aastaks keelu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Kuvšinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksei Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul narko- ja hasartmängusõltuvus. Süüdimõistetu puhul on positiivsed asjaolud vangistuses sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemine ning riigikeele omandamine tasemel A
2. Vabanemise korral omab isik kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Negatiivsed on ka asjaolud, et isikul kehtiv distsiplinaarkaristus, vabanemise korral puudub kindel töökoht ja varasem kriminaalhoolduse ebarahuldav läbimine. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksei Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksei Kuvšinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub vabastada A.Kuvšinov enne tähtaega karistuse kandmisest. Ta on suurema osa ära kandnud ja jäänud natuke rohkem kui 3 kuud, aga ennetähtaegse vabanemise korral oleks tema üle järelevalve, mis näitab, kas ta saab hakkama või mitte. Tal on olemas elukoht ja ema toetab teda. Ta on aru saanud, et peab oma elu muutma, vajalik leida töö ja tasuda võlad ja kui tööd ei leia, on mõistlik võtta arvele Töötukassas, kus saab ka võlanõustamist. Samuti on ta aru saanud, et peab lõpetama narkootikumide tarvitamise ja on nõus vabaduses ka programme läbima. Vanglas on ta hästi hakkama saanud ja kaitsja leiab, et eeldused tema vabastamiseks on olemas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Kuvšinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksei Kuvšinov kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Kuvšinov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 2 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Antud korter kuulub kinnipeetava emale. Korter on 2-toaline ning kõikide mugavustega. Ema sõnul võib kinnipeetav tema juures elada nii kaua, kui soovib. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Aleksei Kuvšinovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Aleksei Kuvšinovil on kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et jalutuskäigult tagasi tulles peitis ta jalatsi sees sigarette. Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on alustanud kahes tugirühmas osalemist, kuid andmed grupi lõpetamise kohta puuduvad. Ka iseloomustus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osaluse kohta ei peegelda isiku erilist motiveeritust või temas oluliste muudatuste toimumist õigusekuulekas suunas. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka Aleksei Kuvšinovi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab täiendavalt asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi isik selgitas istungil, et talle on pakkumine tehtud, ei ole see kindel töökoht ning materjalides viited sellele puuduvad. Materjalidest nähtuvalt on isiku varasem töökogemus kesine. Ka raskendab töökoha leidmist vabaduses asjaolu, et isikul on põhikool lõpetamata ning eriala ta omandanud ei ole. Samas on kinnipeetaval tasumata nõudeid 4101,27 euro ulatuses. Isik on varasemalt toime pannud kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Kinnipeetaval on pikaajalised probleemid mõnuainetega, mis on tinginud kriminaalkaristused. Vangla materjalidest tulenevalt on isik sõltlane, kes alustas amfetamiini tarvitamist umbes 16aastaselt. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid narkootikumide saamiseks, kuid viimane kuritegu seisnes narkootikumide müümises, mille ajal ta oli ka isik ise tarvitaja. Samas märkis kinnipeetav istungil, et ei pea ennast sõltlaseks. Isik selgitas, et eelmine kord kui vabanes, ei tarvitanud narkootikume tervelt 5 aastat ning leiab, et edaspidi ka narkootikume lihtsalt ei tarbi, kuna tal on teised eesmärgid. Kohtu hinnangul kajastub isiku sellistes ütlustes, et ta ei teadvusta probleemi tõsidust ega ole valmis sellega tegelema. Asjaolu, et isik varasemalt suutis 5 aastat narkootikumidest eemale hoida, et taga, et isik suudab nüüdsest alates edaspidi narkootikumidest hoiduda kuni elu lõpuni. Narkosõltuvusest vabanemine on pikk ning keeruline protsess ja tagasilangus võib toimuda ka juhul, kui isik on pikema perioodi olnud narkootikumidest eemal. Et isik pärast 5 aasta pikkust perioodi asus taas narkootikume tarvitama ja lisaks sellele ka nendega kaubitsema, viitabki pigem toimunud tagasilangusele. Kui aga süüdlane ise ei ole vajalikke järeldusi teinud ega teadvusta probleemi ja mõista vajadust pidevalt ennast kontrollida, et mitte sõltuvuse küüsi langeda, eksisteerib tõsiseltvõetav risk, et isik asub taas narkootikume tarvitama ja kuritegusid toime panema. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Aleksei Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Aleksei Kuvšinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.05.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 17.05.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 122,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 122,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksei Kuvšinovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik