1-13-9575/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2018 1-13-9575 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Ats Mitrauskise (isikukood 36911245718) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Süüdimõistetu Ats Mitrauskise kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ats Mitrauskise kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega tunnistati Ats Mitrauskis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120, § 3312 ja § 113–§ 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Mitrauskisele mõistetud karistust Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes A. Mitrauskisele liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
9. augusti 2013 ja vangistuse lõpptähtpäev on
10. juuni
13. märtsil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Mitrauskise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Mitrauskise ennetähtaegset vabastamist.
14. Tartu Maakohtu
15. mai
16. a määrusega jäeti A. Mitrauskis vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohus märkis, et A. Mitrauskis on pannud toime erinevat liiki kuritegusid, mh tapmiskatse. Kokku on A. Mitrauskisel 7 kehtivat kriminaalkaristust, kuritegude raskusaste on ajas kasvanud. Kohus luges positiivseks, et A. Mitrauskis on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud
17. klassis ning töötanud majandustöödel. Samas leidis kohus, et retsidiivsusoht on A. Mitrauskise puhul siiski jätkuvalt liiga kõrge ning vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles seda toetavad asjaolud. A. Mitrauskis on toime pannud arvukalt kuritegusid, ta on ennast elatanud mh varavastaste kuritegude toimepanemisega. Tema varasemat käitumist iseloomustab kalduvus liigsele ärrituvusele ja agressiivsusele, mis on tinginud erinevate vägivallakuritegude toimepanemise. Tapmiskatse pani ta toime katseajal. Kuigi A. Mitrauskisel puuduvad distsiplinaarkaristused, on ta vangistuses enese arengusse panustanud minimaalselt. Olulist muutust süüdimõistetu mentaliteedis ei nähtu. Tema selgitused vangistuses õpitu kohta piirdusid vaid väljendiga „olen kõigest aru saanud“, kuid sisulist selgitust sellele ei järgnenud. Grupitööd tegi A. Mitrauskis vanglas minimaalselt. Osaledes vanglas sotsiaalprogrammis, oli süüdimõistetu passiivne, tegi kaasa minimaalselt ja vastas küsimustele napisõnaliselt. Kohus leidis, et kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile ja talle lisakohustuste määramine ei oleks uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks piisav. MÄÄRUSKAEBUS
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Mitrauskise kaitsja M. Sikut, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Mitrauskis vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigelt diskretsiooniõigust, jättes arvestamata A. Mitrauskise ennetähtaegset vabanemist toetavate asjaoludega ja tuginedes vaid selle vastu rääkivatele asjaoludele. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi tõendatud argumenti, on ainult oletused ja subjektiivne veendumus. Kaitsja toob välja, et A. Mitrauskis on läbinud sotsiaalprogramme, õppinud
19. klassis ega ole vangistuses toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. A. Mitrauskisel on vabanemisel töökoht ja toetav perekond, mis maandab riske. A. Mitrauskisel on XXX ning juulis on perekonda sündimas neljas laps. A. Mitrauskisele tuleks anda võimalust näidata, et ta on asunud paranemise teele, ja et ta soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu ning osaleda laste kasvatamisel. Kaitsja lisas määruskaebusele tõendi I. M. raseduse ja sotsiaalkindluste otsused XXX RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Sikuti määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
21. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
22. või
23. peatüki sätteid, arvestades
24. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
25. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
26. peatüki
27. jao sätteid, sh KrMS §
28. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
29. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud 2