Obsah (7)

§ 390§ 360§ 651§ 659§ 64§ 382§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-19344 Tsiviilasi Andres

§ 390lg 1 teine lause).

ASJAOLUD

1. Andres Kraav (hageja) esitas
2. detsembril 2017 Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist, milles palus peatada SA Eesti Kaevandusmuuseum (kostja) nõukogu
3. detsembri 2017 otsuste täitmine kuni praeguses tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt kavatseb hageja esitada kostja vastu hagi kostja nõukogu
4. detsembri 2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Nõukogu kokkukutsumisel rikuti sihtasutuse seadusest (SAS) tulenevat korda. Hageja ei saa kohe hagi esitada, sest tegemist on mahuka hagiga, mille koostamiseks kulub pikem aeg. Hagi tagamine enne hagi esitamist on vajalik, kuna kostja nõukogu otsuse elluviimine pärsib kostja igapäevast majandustegevust.
5. Viru Maakohus rahuldas
6. jaanuari 2018 määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas kostja nõukogu
7. detsembri 2017 koosolekul vastuvõetud otsused (otsuste toime/täitmine/registrikannete tegemine/muutmine) alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses tsiviilasjas. Maakohus andis hagejale ühekuulise tähtaja hagiavalduse esitamiseks ning hoiatas, et hagiavalduse esitamata jätmise korral tühistab kohus hagi tagamise.
8. Hageja esitas
9. veebruaril 2018 taotluse, milles palus menetlus peatada ning anda täiendav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks. Hageja selgitas, et kostja nõukogu
10. jaanuari 2018 otsusega tunnistati kehtetuks
11. detsembri 2017 otsused. Menetlus tuleb peatada kuni kostja nõukogu
12. jaanuari 2018 otsuse vaidlustamise võimalused on ära langenud. Kui see otsus vaidlustatakse, tuleb hagejale määrata täiendav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Viru Maakohus tühistas
14. aprilli 2018 määrusega maakohtu
15. jaanuari 2018 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul on ära langenud nii asjaolud, mille kohta hageja soovis hagi esitada (kostja nõukogu
16. detsembri 2017 otsused on tühistatud) kui ka võimalused kostja nõukogu
17. jaanuari 2018 otsuse vaidlustamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 382 lg 2 ja § 386 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise tühistada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada pooli esitama oma menetluskulude nimekirjad, määrata kindlaks menetluskulude suurus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole hagejale teadaolevalt menetluse peatamise määrust koostatud või vähemalt seda hagejale edastatud, kuigi

§ 360lg 1 järgi peatatakse menetlus määrusega.

Maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust täiendava tähtaja määramiseks. Hagejal on tekkinud kulud tulenevalt kostja nõukogu tegevusest. Hageja on käitunud mõistlikult ning heas usus. Kostja on sisuliselt hagejaga nõustunud ning tühistanud

1. detsembri 2017 otsused. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 2
3. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§ 659

kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud menetluskulude jaotust. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus hagi tagamise tühistas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.

1. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei ole menetlust peatanud. Seetõttu ei pidanud maakohus vastavasisulist määrust koostama ega seda hagejale edastama. Ringkonnakohtu hinnangul puudus menetluse peatamiseks ka õiguslik alus.
2. Hagiavalduse esitamiseks täiendava tähtaja määramise taotluse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et maakohus ei ole hageja taotlust lahendanud.

§ 64

lg 1 võimaldab hagejal taotleda põhistatud avaldusega kohtu määratud tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Samas saab tähtaja pikendamist taotleda vaid

§ 382

lg-s 2 sätestatud tähtaja piirides, s.o pikendatud tähtaja kogupikkus ei või ületada ühte kuud alates hagi tagamise määruse kättetoimetamisest hagejale. Kuna praegusel juhul määras maakohus hagiavalduse esitamiseks maksimaalse ühekuulise tähtaja, ei olnud seda võimalik pikendada.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud hageja kanda. Hageja algatas menetluse ning tema tegevusetuse (hagi õigeaegselt esitamata jätmise) tõttu tühistas maakohus hagi tagamise. Sellises olukorras ei pea maakohus hindama, millisel põhjusel hagi ei esitatud. Küll aga ei nähtu maakohtu määrusest, millise normi alusel on menetluskulud jäetud hageja kanda. Hagi tagamise avalduse lahendamine enne hagi esitamist on osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlusest, ja seda ka juhul, kui hagi tagamise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 12). Seetõttu on kulude jaotamise aluseks

§ 162lg 1.

Selles osas tuleb maakohtu määrust täiendada. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle menetlemise kulud hageja kanda. Kuna kostja ei olnud menetlusse kaasatud, ei saanud temal ka menetluskulusid tekkida. Eelneva tõttu määrab ringkonnakohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12.

§ 390

lg 1 teine lause ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise tühistamise muutmata. See säte kohaldub ka praegusel juhul. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson