) § 429 lg1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esindaja esitas avalduse menetluse lõpetamiseks. Kohus käsitleb avaldust kui hageja hagist loobumist. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
lg 1) ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (
lg 2).
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja väitel ta menetluskulusid ei esita, siis ei määra kohus kindlaks menetluskude rahalist suurust. Riigilõivu tagastamine
§ § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 500 eurot. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.