← Eesti

1-17-8359/65

Obsah (5)§ 238§ 432§ 175§ 180§ 423

1-17-8359 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör K

§ 238

lg 2 alusel vähendati 2 aastat 6 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 10 kuu vangistuse võrra, ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses alates 19.05.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni viibitud aeg karistusaja hulka ja 1 aasta 8 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 19.05.

  1. 23.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja vangidele ning ametnikele (risk vanglas). Turvalisusriskid puuduvad. Vägivalla ohu käivitab kaaslastega alkoholi kuritarvitamine ning konfliktisituatsioonis enesekontrolli kaotamine. Oht nii avalikkusele kui ka vanglas olevatele inimestele on tõenäolisem, kui säilitab varasema elustiili, ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi ning ei lahenda probleeme sihipäraselt. Ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine, raske majanduslik olukord. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 66%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses
  2. kord ja peksmise eest, §
  3. Vangistuse jooksul ei ole läbinud programme, sest ei ole määratud ja ka tööhõivet ei ole määratud. Karistus jäi alla aasta, kui süüdi mõisteti. Kehtiv distsiplinaarkaristus on ka. Koikküla korter on tühi ja kuulub kinnipeetavale. Elas seal ka enne vangistust. Korteril on küll keelumärge, kuid ei usu, et see ära müüakse, teeb täituriga kokkuleppe. Enne vangistust ei töötanud, kuna on puukentsefaliidist tingitud töövõimetus. Nüüd saab tööle minna Ö. T. Lähedastest on isa ja õde, kes arvatavasti toetavad rahaliselt. Koikkülas ei suhtleks kellegagi, varem suhtles noorte alkoholilembeste isikutega, kuid enam ei taha vanglasse tagasi. Alkoholi tarvitamise osas tuleb arsti juurde minna ja ampull panna. On aasta ilma olnud ja ampull aitab kaasa. Kavatseb mitte tarvitada ja mitte suhelda inimestega, kes tarbivad. On tarbinud narkootikumidest 2 korda kanepit, selgitades, et ikka tekib huvi. On valmis osalema sotsiaalprogrammis, näiteks nagu Viha juhtimine. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes

§ 432

lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Viktor Nikolajevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub vabastada V.Nikolajev enne tähtaega karistuse kandmisest. Vangla materjalidest nähtuvalt ei ole vangla ise toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna uue kuriteo tõenäosus on üsna suur. Samas ei ole karistusaja lõpuni jäänud kaua, enamus on kantud. Sõltuvalt sellest, et karistuse aeg on lühike ja kuidas toimub aja arvestamine eelvangistuse ja karistuse kandmise osas ja millest nähtub ITK protsendi osa, siis kahjuks ei ole ta vanglas midagi läbinud. See oleks vajalik ja ta ise vastas kohtule, et on valmis osalema sellistes programmides ja ka alkoholisõltuvusest vabanemise programmis. Võib-olla olekski kriminaalhooldus see õige koht, et aidata ta uuesti järjele ja määrata talle käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Tal on olemas ka töö, aga kohustust asuda tööle määrata ei saa, kuna tegemist on invaliidsuspensionäriga. Kaitsja palub vabastada ennetähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Viktor Nikolajev kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Viktor Nikolajev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut alla 1 aasta, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda temale endale kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Tegemist on 3 –toalise kõigi mugavustega korteriga. Korteril on kohtutäitur A. Kolsar´i avalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Korteril on seatud hüpoteek T. ja M. R. kasuks. T. R. lubab Viktor Nikolajevil elada aadressil XXX. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

  1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
  2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Viktor Nikolajevi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Viktor Nikolajev on noore inimesena kriminaalkorras karistatud tervelt üheksal korral, seitse neist on olnud vägivaldsed kuriteod. Käesolevat karistust kannab kaaskinnipeetava väärkohtlemise eest, kuid see ei ole esimene kord, kui kinnipeetav on vangistusasutuses vägivalda kasutanud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Viktor Nikolajev ka eelmiste vangistuste aegadel rünnanud kaaskinnipeetavaid ja ametnikku. Vangla on iseloomustanud kinnipeetavat kui isikut, kes tegutseb impulsiivselt ning kordab oma vigu. Ei mõtle tegude tagajärgedele ning kelle probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna kasutab selleks vägivalda. Isik ei oska asetada ennast teise inimese seisukorda ning ei mõista teiste tundeid. Ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Nõuab teistel austust, kuid ei mõista, et see peaks olema vastastikune. Isiku varasem elukäik kinnitab vangla iseloomustuses toodut ning selliselt iseloomustatud isikult on kindlasti alus karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne ning selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tõepoolest eksisteerivad asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ning käesolev, järjekorras 3 vangistus ning 9 kriminaalkaristus, jääb viimaseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi isiku käitumine käesoleva vangistuse jooksul on olnud üldjoontes rahuldav, ei saa ka seda pidada laitmatuks. Viktor Nikolajevil on kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et valdas jalutuskäigul olles võõraid sokke. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka Viktor Nikolajevi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest. Murekoht on kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast alkohol. Enda kinnitusel kavatseb vabanedes „panna ampulli“ ja ei suhtle enam alkoholilembeste isikutega. On juba aasta aega olnud alkoholist eemal. Asja materjalidest nähtub, et aasta aega on kinnipeetav alkoholist eemal olnud seetõttu, et ta on viibinud vangistusasutuses. Vabaduses olles on kinnipeetav pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes olles. Muutub ka vägivaldseks, kui on tarvitanud alkoholi. Pikaajaline alkoholitarvitaja, kes on viibinud ühe aasta vangistuses, kus alkohol ei olegi kättesaadav, kuid ei ole oma suhtumises ega tegevustes midagi kardinaalselt ette võtnud, ei suuda suure tõenäosusega alkoholist iseseisvalt eemale hoida. Ka „ampulli panek“ ei takista isikut alkoholi joomast, kui tal puudub piisav motivatsioon ja enda tahe sellest hoidumiseks. Kohtu hinnangul kinnipeetava ütlustes käesoleval juhul selline motivatsioon ei peegeldu ning eksisteerib tõsiseltvõetav risk, et isik asub taas alkoholi tarvitama ja seetõttu kuritegusid toime panema. Pisendamata alkoholi negatiivset mõju kinnipeetava käitumisele ja seadusekuulekusele märgib kohus, et ka kainena on kinnipeetava käitumine olnud korduvalt vägivaldne. Vanglas kaaskinnipeetavate ja ametnike suhtes vägivalla kasutamine näitab, et isikul on sügavalt juurdunud agressiivsusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus ning seadusevastast käitumist ei tingi üksnes alkoholi tarvitamine. Selliste probleemide lahendamine eeldab valmisolekut ja soovi isikult endalt muutusteks ning toetavaid sotsiaalprogramme ja psühholoogilisi nõustamisi. Midagi sellist antud riski maandamiseks toimunud ei ole. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab täiendavalt asjaolu, et isik asub elama üksinda samasse keskkonda, kus ta elas enne vangistust. Enne vangistust toimusid aadressil XXX korteris peod, millega häiris majanaabreid ja seetõttu tehti korduvalt politsei väljakutseid. Kuigi enda kinnitusel kavatseb isik vältida suhtlust alkoholilembeste isikutega, ei pruugi see väikest kogukonda ning toetavate lähedaste puudumist arvestades õnnestuda. Kinnipeetav küll märkis, et õde ja isa toetavad teda, kuid millisel viisil nad toetavad ei olnud kinnipeetav kindel, märkides, et arvatavasti rahaliselt. Samas on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt vähemalt kinnipeetava õde A. R. märkinud, et tal puudub Viktor Nikolajevi vabanemisel võimalus teda materiaalselt toetada. Olenemata sellest, kas isikut toetatakse rahaliselt või mitte, puudub isiku vabanemisjärgses elukohas moraalne tugi ja seadusekuulekas sotsiaalne tugivõrgustik, kes aitaks tal probleemide ilmnemisel toime tulla seadusekuulekalt. Samas on seal isiku varasemad tuttavad kellega koos alkoholi tarvitati ning kes võivad isikut taas negatiivselt mõjutada seaduserikkumisi toime panema. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Viktor Nikolajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Viktor Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.05.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 16.05.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 111,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 111,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on

§ 175lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu.

Vastavalt

§-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb Viktor Nikolajevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

§ 423

ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.