lg 1,
lg 2 p 2,
lg 2 p 9,
lg 1 p 2 ja
lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja karistati liitkaristusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Andri Ladevi eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest, s.o 18.02.2017 ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2017. 7.02.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andri Ladevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsete täiskasvanute ja laste suhtes. Ohtlik avalikkusele ja ametnikele(risk ühiskonnas). Ohustatud on lapsed, ametnikud, endised elukaaslased. Lisaks ka avalikkus - tänavatel liikuvad isikud, kel ühine tunnusjoon puudub, ohvriks võib olla tuttav või ka täiesti võõrad õhtusel ajal tänaval liikuvad isikud, kindel ühisjoon puudub. Oht seisneb selles, et isikul võib tekkida konflikt avalikus kohas tuttavate või võõraste inimestega, mille käigus võib ta muutuda vägivaldseks. Lisaks võib isik olla vägivaldne ka oma tuttavate ja lähedastega, kelle hulka kuuluvad ka väikelapsed. Isik võib saata ähvardavaid sõnumeid oma tuttavatele kui ka ähvardada relvataolise esemega ametnikke, tekitades üldiselt inimestes hirmu oma elu ja turvalisuse pärast. Ohtlikkust suurendab see kui isik on alkoholivõi narkojoobes ning grupi mõju all. Lisaks suurendavad riski probleemid isiku vaimse tervise seisundiga. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 86% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama ajaperioodi jooksul 68%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla A. Ladevi ennetähtaegset vabastamist ja tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav märkis, et tal ei ole kohtuga midagi rääkida. Kinnipeetav keeldus kohtuga suhtlemast ja lahkus omavoliliselt istungilt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andri Ladevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andri Ladevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märkis, et kriminaalhooldaja on andnud juurde dokumendi lisa, kus kõik neli tingimust on täitmata ja juba sellest sõltuvalt ei saa kaitsealust elektroonilise valvega vabastada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdlase kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega ning üritanud ära kuulata kinnipeetavat, kes keeldus kohtuga suhtlemast, leiab, et süüdimõistetu Andri Ladevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andri Ladev kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andri Ladev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 1 kuud, so enam kui 1/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht Eesti Vabariigis. Nii vangla iseloomustusest kui kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Andri Ladev avaldanud soovi vabaneda elekroonilise järelevalve alla aadressil XXX. Vestluses kinnipeetava ema H. K. , ei osanud viimane öelda, kellele antud elukoht kuulub või kes antud elukohas elab. Käesolevalt ei ole ametnikul võimalik teostada kodukülastust Soome Vabariiki. Eesti Vabariigis kinnipeetaval elukoht puudub. Andri Ladev keeldus koguni kohtuistungil osalemast. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel Eesti Vabariigis kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilisele valvele allutamisega. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andri Ladev tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 04.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3721 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Andri Ladevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 03.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas 03.04.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 148,32 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 148,32 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andri Ladevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.