Obsah (4)

§ 122§ 121§ 65§ 76

1-06-5624 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurö

§ 122järgi (Tartu Maakohtu 26.01.2015.

a määruse järgi vastab alates 01.01.2015. a

§ 121

lg 2 p 1 koosseisule) ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.09.2001.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust. Kandmise algus 31.01.2007. a. 23.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik vangidele (risk vanglas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ning kaaskinnipeetavad vanglas. Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivallaga tekitatud tervisekahjustamises, mille tagajärjeks võib olla surm, samuti varaline ja moraalne kahju. Ohtlikkust võib suurendada alkoholi tarvitamine ning ükskõikne suhtumine oma tegude tagajärgedesse. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 22%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasa jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla A. Kapajevi vabastamist enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses viibib esimest korda ja topeltmõrva, varguste, tunnistaja ähvardamise ja teine karistus on vanglas inimese peksmise eest. Lõpetas vangistuse jooksul 9 klassi, õppis keevitajaks, samuti on läbinud sotsiaalprogrammid Raevu juhtimine, Eluviisitreening ning käib muusikakursustel, joonistamas, et mõistus kokku ei jookseks. Siin on ühetaoline olukord ja selleks on vaja midagi teha, õppida ja lugeda. Tallinna vanglas töötas. Alates 01.03 töötab. Õppis Raevu juhtimise kursusel ennast tagasi hoidma, oma käitumist kontrollima, lisaks Sotsiaaloskuste treening ja Eluviisitreening annavad ka elulisi oskusi ja õpetavad kuidas ennast üleval pidada. XXX elab kinnipeetava isa, kellega on väga head suhted. Vend elab Narvas, kes ka ootab teda, aga suheldakse harvem, kuna vend viibib sageli välismaal. On veel onu-tädi lapsed, kes on ka nõus aitama, toetama. Kuriteokaaslastega ei suhtle juba 9 aastat, suhtlema ei ole kavas hakata. Saab aru, et on praegu 38-aastane ja ei ole midagi, aga tahab elada normaalset elu ja peret. Pärast pikka vangistust on raske ette kujutada, kuidas vabaduses elu olema saab, kavatseb minna kohe tööle, on nõus ka 200-300 euro eest tööd tegema. Tahab leida endale tüdruku ja pere luua. On vanglas õppinud hindama ümber oma elu ja teod ning ei taha tagasi. Tahab peret ja näha oma lapsi kasvamas. On valmis täiesti korralikku ja seadusekuulekat elu elama ja see on hea, et jääb kontroll. Sotsiaaltöötajatega ja vanglaametnikega on rääkinud, et jõi varem väga palju, aga armeeteenistusest saabudes ei joonud enam eriti. Tahab teha juhiload ja rooli istuda ja alkohol ei tule enam kõne allagi. Lõpetuseks selgitas kinnipeetav, et kui oled nii pikalt vanglas, siis ei tea mida öelda. On ise kõiges süüdi ja selline nagu on. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Kapajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Kapajevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja kannab esimest reaalset vangistust. Viimasele karistusele on juurde liidetud Tartu Maakohtu 12.09.2001.a otsuse nr 1-208/2001 KrK § 101 p 1, 7, 8; § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 141 lg 2 p 1, 2, 3; § 185; § 172 järgi mõistetud karistus. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt sooritas süüdimõistetu viimase kuriteo vangistuses. Isiku puhul on positiivsed asjaolud osalemine tööhõives ja põhihariduse omandamine. Vabanemise korral on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv distsiplinaarkaristus. Vägivalla kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Isikule on kriminaalasjas XXX esitatud uus kahtlustus XXX järgi. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Kapajevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Kapajev kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Kapajev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 11 aastat ja 2 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile XXX. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava isa. Kinnipeetava isa on nõus isiku antud aadressile elama asumisega ning on valmis kinnipeetavat ka rahaliselt toetama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Aleksandr Kapajev on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud tapmise ehk üliraske kuriteo ning seda kahe inimese suhtes. Aleksandr Kapajev on lisaks tapmistele toime pannud nii teisi raskeid isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid, kusjuures isik on toime pannud kuriteo ka vanglas viibimise ajal. Eelöeldu tähendab seda, et Aleksandr Kapajevi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Aleksandr Kapajev on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja eriala ning töötanud majandustöödel, on kohtu hinnangul Aleksandr Kapajevi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Neljal korral kriminaalkorras karistatud Aleksandr Kapajev kannab käesolevaga esimest reaalset vangistust liitkaristusena kolme kohtuotsuse alusel muu hulgas alkoholijoobes kahe inimese eriti julmal ja piinaval viisil tapmise, röövimise, tunnistajate ähvardamise ja vanglas grupis toimepandud kaaskinnipeetava piinamise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud mõtlematus ja oma tegude tagajärgedest mitte hoolimine, samuti varasem alkoholi kuritarvitamine. Alarmeeriv on tõsiasi, et oma viimase kuriteo pani Aleksandr Kapajev toime vanglas. See näitab seda, et kinnipeetav võib muutuda vägivaldseks ka kainelt. Et see võib juhtuda vangla range järelevalve tingimustes, võib see seda enam leida aset vabaduses. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi isiku käitumist võib pidada rahuldavaks, olles osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes, ei saa seda siiski hinnata laitmatuks. Aleksandr Kapajevil on üks kehtivat distsiplinaarkaristus. Samuti on talle esitatud uus kahtlustus XXX. Kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, suur. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Ilma kindla töökohata ja stabiilse sissetulekuta on suur tõenäosus, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema, kuivõrd ta on ka varem varavastaseid kuritegusid toime pannud. Samuti võib rahaliste vahendite nappus tekitada probleeme ja pingeid, mida isik ei suuda adekvaatselt lahendada ja maandada ning mis toovad kaasa teist liiki kuriteod. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Aleksandr Kapajevi puhul on täheldatavad mitmed asjaolud, mis võimaldavad loota, et kinnipeetav enam kuritegusid ei soorita. Siiski ei ole retsidiivsusrisk Aleksandr Kapajevilt kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades sedavõrd madal, et teda saaks vabastada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 3 aastat 7 kuud enne karistusaja lõppu ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, suhelda spetsialistidega alkoholsõltuvusest vabanemiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek, millised ehk aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning edukalt seadusekuulekalt toime tulla. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik