3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Roman Valdre keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Roman Valdre käitumiskontrollile kestusega kuni 19.10.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 5, 7 alusel määrata Roman Valdrele katseajaks järgmised lisakohustused: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2013-27.11.2013 s.o 3 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulus seega 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 18.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Roman Valdre isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb narkootikumide vahendamisega tekitatavas kahjus rahvatervisele või füüsilises vägivallas, mis viib kergemate tervisekahjustusteni. Oht kõige tõenäolisem, kui tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti tulu teenida, kui jätkuvalt tarvitab narkootikume ega muuda sellest tulenevat riskivat ja hoolimatut elustiili, kui viibib grupis, kui ei hakka teadvustama probleeme enda käitumises ega mõtlema kuritegude tagajärgedele, kui ei hakka väärtustama ühiskonna heaolu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Tartu Vangla kinnipeetava Roman Valdre vabanemist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Roman Valdre selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses 2. kord, narkootikumide müügi eest. Ise suitsetas kanepit. On õppinud eesti keelt B1 tasemel, tegeleb spordiga, õpib veel soome ja inglise keelt, teeb koristustöid ja programm 12 sammu. Täitis töövihiku ja sai palju vajalikku infot. 12 sammu programmis räägitakse ka palju narkootikumidest mis on vajalik talle. Elama läheks ema ja ristiisa juurde. Läbisaamine on väga hea. Läbi ema suhtleb ka õdedega. Püüab enam mitte suhelda kellegagi nendest, kelle käest narkootikume sai. Vabanedes soovib tööle minna. Lapsi ei ole, sõbranna on, kellega soovib suhtlemist jätkata, taastada eelneva olukorra ja pere luua. Temal ei ole narkoprobleeme. Sõltuvusraviga on nõus, kui kohus peab vajalikuks. Elektroonilise valve olemust mõistab. See on tähtis samm, peab olema endas väga kindel, et reegleid mitte rikkuda ja suhtlema hooldajaga. Keeli on õppinud kuna töö on logistikuna ja inglise keel aitab selles väga. Kõik sugulased elavad Soomes. Võib olla kunagi tahab elama asuda Soome. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et vanglas veedetud aja jooksul on aru saanud, et kanepi ost-müük ei tasu seda ära, et ei näe sugulasi ja ei ela oma elu. Sai aru, et enam kunagi ei seo ennast narkootikumidega. Prokurör Meelis Juursoo, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Roman Valdre tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab isik teist vangistusse saabumist oli isik kuulutatud tagaotsitavaks. reaalset vangistust ja enne Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine vangla tööhõives. Vabanemise korral kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Samuti faktid, et isik ei tunnista viimase kuriteo sooritamist ning ta oli tagaotsitav kuna hoidis kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Roman Valdre tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Roman Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja leiab, et Roman Valdre näol on tegemist isikuga, keda kohus võiks ja saaks usaldada ja vabastada elektroonilise valve alla. Meeldis viimane vastus, et ta tahab kohe tööle minna ja tal on töökoht olemas ja tahab ennast veel täiendada ning tal on soov eluga edasi minna. Teda toetab ka vangla. Kaitsjani ei ole jõudnud prokuröri seisukoht, aga loodab, et ka tema toetab. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Roman Valdre kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Roman Valdre on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 7 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Roman Valdrele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Roman Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 05.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Roman Valdrelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.