KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalise

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 23.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtuniku YY tegevuse peale. Harju Maakohtu kohtunik YY avaldas 01.02.2018 tsiviilasjas nr 2-17-7203 e-toimikus AS SEB pank 23.01.2018 teate, millega pank edastas kohtule ajavahemiku 01.01.2017–23.01.2018 kohta XX pangakonto väljavõtte. Väljavõtte avaldamisega e-toimikus oli teade kättesaadav kolmandatele isikutele ja tsiviilasja menetlusosalistele. Kaebaja esitas nõude väljavõtte avaldamise lõpetamiseks kohtule, kuid kohtunik ei eemaldanud väljavõtet e-toimikust. Kohtuniku toiming on õigusvastane ning sellega on tekitatud kaebajale kahju. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 12 lg 8 järgi eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta (IKS § 12 lg 7 esimene lause). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustamise lõpetamist (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-18-394 3-2-1-159-14, p 14). Nimetatud toimingutega on rikutud isikuandmete kaitse seadust. Kaebaja ei ole andud luba ega nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks ja avaldamiseks. Kaebaja palub tuvastada toimingute õigusvastasus ja kohustada kohtunikku eemaldama väljavõte tsiviilasja nr 2-17-7203 e-toimikust. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada kaebaja pangakonto väljavõtte avaldamine ja eemaldada see tsiviilasja nr 2-17-7203 e-toimikust.
2. Tallinna Halduskohtu 27.02.2018 määrusega tagastati XX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse kohaselt vaidlustatakse Harju Maakohtu kohtuniku YY tegevust tsiviilasja nr 2-177203 menetlemisel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtunik pidanud vajalikuks tsiviilasja nr 2-17-7203 menetluse raames tõendite kogumist, sh kaebaja pangakonto väljavõtte kohtule esitamist. Kohtunik juhib asja menetlust ja teeb vajalikke menetlustoiminguid, sh otsustab tõendite kogumise ja avaldamise üle. Asja menetlev kohtunik otsustab, milliseid dokumente avalikus e-toimikus nähtavaks teha, samuti lahendab vajaduse korral menetlusdokumentidele juurdepääsupiirangu kohaldamise küsimuse. Selliseid kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemise käigus tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtus. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses teha tsiviilasja menetluse raames kohtunikule kohustavaid ettekirjutusi. Kohtute seaduse § 45 lg 1 kohaselt teostab õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning Kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle järelevalvet kohtu esimees. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2018 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise uueks otsustamiseks. Kaebaja kordab halduskohtus esitatud väiteid ja selgitab, et ta ei ole tsiviilasjas menetlusosaline ning tema pangakonto väljavõte ei ole seotud hagi nõudega. Kohtunik YY ei ole kaebajaga oma tegevust kooskõlastanud ega ole kaebajale edastanud dokumente seoses tema pangakonto väljavõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 4. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 2

§ 4

lg 1 alusel ei kuulu tsiviilasja menetlemisel kohtuniku poolt tehtavate toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu selgitustega. Kaebaja viited isikuandmete kaitse seadusele ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. IKS § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse seda seadust kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) näeb isikute eraelu ning delikaatsete andmete kaitseks ette võimaluse kuulutada menetlus kinniseks (TsMS § 38), samuti võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda tsiviilasja toimikuga (TsMS § 59). Konkreetse tsiviilasja menetlemise raames tehtavate toimingute vajalikkuse üle otsustab asja menetlev kohtunik ning halduskohtul puudub pädevus nende teostamisse sekkuda. 7. Halduskohtul oleks tulnud kaebuse tagastamise korral jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (sest kaebusel puuduvad eduväljavaated), mitte läbi vaatamata, ent see menetlusnormide rikkumine ei too kaasa määruskaebuse rahuldamist. Oliver Kask Kaire Pikamäe Villem Lapimaa 3