Obsah (9)

§ 168§ 432§ 661§ 150§ 403§ 206§ 430§ 352§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3289 Tsiviilasi Saima Küünarpuu hagi Aive Küünarpuu vastu

§ 168

lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda. 12. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 13.

Pooled paluvad

§ 661

lg 4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 2 14. Saima Küünarpuu taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 450,00 eurot tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 225,00 eurot kanda Saima Küünarpuu pangaarvele *. 15. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg 1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. 16. Juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses istungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Tühistada käesolevas tsiviilasjas

1. juuniks 2018.a. kohtuistung. kella 10.30-ks määratud IV. Pärnu Maakohtul tagastada Saima Küünarpuu'le peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot Saima Küünarpuu arvelduskontole nr * V. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
2. Hagiavaldus 01.03.
3. a esitas Saima Küünarpuu lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi Aive Küünarpuu vastu Ilmar Küünarpuu, surnud *, pärandvara jagamise nõudes. Hageja palub hagiavaldusega jagada *. a surnud Ilmar Küünarpuu pärandvara kaaspärijate, s.o ühisomaniku Saima Küünarpuu ¾ mõttelises osas ja ühisomaniku Aive Küünarpuu ¼ mõttelises osas vahel järgnevalt: lõpetada Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu ühisomand Ilmar Küünarpuu pärandvarale selliselt, et jätta pärandvara, s.o kinnistu asukohaga * (kinnistu nr *) Saima Küünarpuu ainuomandisse ja kohustada Aive Küünarpuu'd andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr * II jao omanikukande, mille kohaselt on S. Küünarpuu ja A. Küünarpuu ühisomanikud, kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ½ osa ainuomanikuna kinnistusraamatusse Saima Küünarpuu (*). Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5).
4. Kompromissleping 18.06.
5. a esitasid pooled kohtule lepinguliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunik Ruth Silla menetluses on tsiviilasjana nr. 2-183289 Saima Küünarpuu hagi Aive Küünarpuu vastu pärandvara jagamise nõudes. 3 Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises kompromissiga. Pooled on sõlminud ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas:
6. Jagada Ilmar Küünarpuu (surnud *.a.) pärandvara ning lõpetada pärandvara ühisus ½ kinnistu suhtes aadressil *, mille ühisomanikud on Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr *.
7. Lõpetada pärandvara ühisus ½ kinnistu *, kinnistu nr *, mille ühisomanikud on Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu, suhtes selliselt, et jätta ½ kinnistust Saima Küünarpuu (*) ainuomandisse.
8. Saima Küünarpuu on kohustatud hüvitama Aive Küünarpuu’le tema omandiosa rahas. Pooled on kokku leppinud hüvitise summas 4187,50 eurot.
9. Saima Küünarpuu on kohustatud maksma Aive Küünarpuu’le veel väljamaksmata osa pärandvara rahalistest vahenditest, milleks on 1619,00 eurot.
10. Hüvitis ja pärandvara rahalised vahendid makstakse 3 tööpäeva jooksul alates kinnitatud kompromissi jõustumisest Aive Küünarpuu pangakontole *.
11. Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu on ½ kinnistu, mille ühisomanikud on nimetatud pooled, üleandmises kokku leppinud. Aive Küünarpuu annab üle ja Saima Küünarpuu võtab vastu ½ kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr * ja asub *. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis (AÕS § 120 lg 1).
12. Aive Küünarpuu annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr * teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisturaamatusse ½ kinnistu (mille ühisomanikud on Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu) omanikuna Saima Küünarpuu (*). Jõustunud kohtumäärus asendab Aive Küünarpuu nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5).
13. Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu soovivad, et kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu kinnistu registriosa nr * teisest jaost senine omanikukanne „Ühisomanikud Saima Küünarpuu (isikukood *), Aive Küünarpuu (isikukood *) ½ kaasomandist” ja tehakse uus omanikukanne, millega kantakse ½ kinnistu (mille ühisomanikud on Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu) omanikuna registrisse Saima Küünarpuu (isikukood *).
14. Pooled avaldavad soovi järgnevate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse: 9.
15. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud Lääne maakonnas * asuva kinnistu registriosa nr * teisest jaost senine kanne ühisomanike Saima Küünarpuu (isikukood *) ja Aive Küünarpuu (isikukood *) kohta. 9.
16. Sisse kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud Lääne maakonnas * asuva kinnistu registriosa nr * teise jakku ½ kinnistu (mille ühisomanikud on Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu) omanikuna Saima Küünarpuu (isikukood *).
17. Pooled kinnitavad tagasivõtmatult, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses kinnistu asukohaga * valdamise, kasutamise või ühisomandi esemele tehtud kulutustega ja pooled loobuvad tagasivõtmatult selliste nõuete tulevikus esitamisest.
18. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte eneste kanda. 12. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 4 13.

Pooled paluvad

§ 661

lg.4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 14. Saima Küünarpuu taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 450,00 eurot tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 225,00 eurot kanda Saima Küünarpuu pangaarvele *. 15. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. 16. Juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses istungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

1. Kohtu seisukoht 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661

lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5 3.6.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung

1. juuniks. a kell 10.
2. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
3. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 450 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivude laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot Saima Küünarpuu arvelduskontole nr *. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6