lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1,
lg 2 p 1,
lg 2 p 1, 8, 9,
lg 1 ning
lg 2 p 1 järgi ja
lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõisteti Andres Partsile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 19.04.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Partsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja vangidele (risk vanglas). Ohustatud on isikud, kellel tekib kinnipeetavaga vastuolu või konflikt. Oht seisneb teiste isikute elu, tervise ja vara ohustamises ning kehaliste vigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui keegi kinnipeetavat solvab või süüdistab. Konflikti tekkimise oht suureneb, kui kinnipeetav on alkoholi joobes. Ohtu vähendavad kaitsetegurid puuduvad. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 74%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 66%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Andres Partsi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et kirjutas taotlusesse, et ei soovi, aga võib proovida vabaneda. Kannab karistust varguse, kelmuse, ärandamise, süütamise eest ja teine reaalne vangistus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tema teada üks. Treeningvahend oli ise valmistatud. Kiusu pärast taheti ettekannet teha, aga igal kinnipeetaval on selline kott. Maja on tühi, kuhu elama asuks, aga kuulub emale. Suhtleb kogu aeg emaga ja ta annab kinnipeetavale raha. Ei tea, kuidas sellist asja saab sinna kirja panna, et on ema usaldust kuritarvitanud ilma tema teadmata. Muidugi saab seal elada, maja on tühi, ema elab XXX. Vabaduses hakkab tegelema sellega, et proovib seadust mitte rikkuda. See aeg, mis väljas oli, oli ammu, siis proovis mitte rikkuda. Selle peale, kui kohus tõi välja, et viimased kuriteod pani toime isik 2017 aastal, märkis kinnipeetav, et mis ta ikka ütleb. Tahab 9. klassi ära lõpetada, vanglas ei saadud kooli paigutada, kuna karistus on alla aasta. Senimaani tööd ja sissetulekut ei ole, ema toetab. Narkootikume on ühe korra tarvitanud, alkoholiga probleemi ei ole. Et vangla iseloomustuses on teisiti märgitud, ütles kinnipeetav, et need kuradi asjad, mis sinna kirjutatakse, võiks Justiitsministeeriumi kirjutada, mis jama sinna kirjutatakse. Katseajal tarvitas alkoholi, kuid see oli 2015 aastal ja tasub vaadata, palju alkoholisisaldus oli. Kohus nagunii ei usuks kinnipeetava selgitusi alkoholi tarbimise osas. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andres Partsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Liane Peets, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andres Partsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta Andres Partsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Partsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andres Parts kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andres Parts temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 1 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning vangla iseloomustusest tulenevalt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. Enne vangistust elas seal, kus juhtus, sõprade ja tuttavate juures. Vabanemise korral elukoht kinnipeetava sõnul puudub. Varasemalt elanud ema juures, aga kuna mitmeid kordi ema usaldust kuritarvitanud, siis tõenäoliselt sinna elama võimalik ei ole asuda. Kinnipeetav märkis ise, et elama asuks emale kuuluvasse majja, mis on hetkel tühi aadressil XXX ning ema lubaks kindlasti teda sinna elama. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et olenemata elukoha olemasolust või puudumisest, ei ole Andres Partsi puhul täidetud ka teised ennetähtaegse vabastamise eeldused ning Andres Partsi puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt äärmiselt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Iseloomustusest nähtub, et isikul on karistuse kandmise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik tunnistas ise vaid ühte distsiplinaarkaristust, andes mõista, et tahtis trenni teha, aga ei võimaldatud ja tegelikult teevad kõik seda, mille eest teda karistati ning distsiplinaarkaristus on tehtud talle kiusu pärast. Isik käitub ennastõigustavalt, ei tunnista enda eksimusi ning süüdistab vigades teisi. Vangistusega kaasneb kohustus järgida vanglas kehtivaid reegleid ning nende eiramine on distsiplinaarkorras karistatav olenemata põhjendustest. Kinnipeetav on just iseenda tegevuse tõttu sattunud vangistusasutusse ning olukorda, kus ta peab järgima vangla reegleid. Samuti nähtub isiku ütlustest ja käitumisest vangistuse jooksul, et isik peab õigustatuks teha seda, mis tema soovib, siis kui tema seda soovib, arvestamata reeglite või kehtiva korraga. Oma eksimuste ja vigade eest kinnipeetav vastutust võtta ei julge. Isiku ütlustest nähtub tema arusaam, mille kohaselt on ta õigustatud kõigeks ja kohustatud mitte millekski. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Samuti nähtub asja materjalidest ja isiku ütlustest tema kalduvus esitada valeinfot vastavalt enda suvale. Nii on kinnipeetav märkinud, et kahe kehtiva kriminaalkaristuse asemel on tal vaid üks, kuriteod on ta enda hinnangul viimati toime pannud ammu, 4 aastat tagasi, kuigi materjalidest nähtuvalt on viimased kuriteod toime pandud 2017 aastal ning samuti on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt isiku varasemale kahele kriminaalhooldusele omane A. Parts’i poolt muu hulgas ametnikule ebatäpse või vale info esitamine. Selline käitumine ei ole iseloomulik inimesele, kes soovib edaspidi seadusekuulekalt toimida. Samuti murettekitav on isiku suhtumine töö tegemisse ning haridusse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt isikul töökogemus sisuliselt puudub, töötanud kahel korral lühikest aega puhastusteeninduse alal. Majandusliku toimetuleku eesmärgil on sooritanud pidevalt varavastaseid kuritegusid. Majandusliku toimetuleku oskused puudulikud. Põhiharidus kinnipeetaval lõpetamata ning majandusliku toimetuleku osas tõi juba 22-aastane kinnipeetav välja emapoolse ülalpidamise. Puudulike töökogemuste ja haridusega, on suur tõenäosus, et isik asub taas ennast elatama kuritegusid toime pannes. Ka alkoholi osas kinnipeetav probleemi ei näe, kuigi on korduvalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud. Kui kohus tõi välja, et iseloomustuses on väidetud, et isikul siiski on probleem, mis on tinginud kuritegude toimepanemise, kinnipeetav ägestus ning teatas kavatsusest Justiitsministeeriumile kirjutada selle kohta, mis „jama“ iseloomustusse kirjutatakse. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Andres Partsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud muutusi seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetav on enesekeskse ellusuhtumisega, süüdistades teisi inimesi, julgemata tunnistada ja teadvustada omapoolseid eksimusi. Tal on kombeks olukordi ilustada valeandmete läbi ja ta ei teadvusta vajadust ise oma käekäigu eest vastutust võtta. Kinnipeetavas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks puudub tal motivatsioon. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.