Obsah (6)
§ 2§ 13§ 3§ 22§ 17§ 27KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-8372 Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo P
) kohaselt lubatud ja on vastuolus
§ 2sätestatud menetluse eesmärgiga.
Juhatuse liikmed ei ole teatanud dokumentide üleandmise takistusest, milleks kohus määras viimaseks tähtajaks 16.10.
- Kohus asus seisukohale, et käesolevalt ei ole avaldus esitatud võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil, vaid juhatuse liikmete omavaheliste nõuete ning lahkhelide lahendamise eesmärgil. Määruskaebus
- 15.12.2017 esitas OÜ Paxton Assets juhatuse liige OM määruskaebuse maakohtu 06.12.2017 määrusele paludes tühistada maakohtu määrus osas, mis ei puuduta ajutise halduri tasu määramist, ja teha asjas uus lahend maakohtule tagasi saatmata, millega kuulutada välja võlgniku pankrot. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt pankrotiseaduse norme ja jätnud sellest tulenevalt põhjendatult esitatud avalduse läbivaatamata. Pankrotiavaldus on esitatud seaduses ettenähtud võlausaldajate huvide kaitseks ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmiseks. Avaldaja on maksejõuetu, see nähtub avaldusega koos esitatud võlgniku varade ja kohustuste nimekirjast. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on ka ühe võlausaldaja juhatuse liige või esinevad muud võlgniku ja võlausaldajate vahelised seosed, ei muuda fakti, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus oleks pidanud nõudma enne lõppjärelduse tegemist ajutiselt pankrotihaldurilt aruannet hoolimata näivatest segastest asjaoludest (puudulike dokumentide esitamine võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile). Võlgnik nendib, et käesolevaks ajaks on ta esitanud haldurile mitmeid dokumente ja püüab teha kõik endast oleneva, et esitada kogu vajaminev dokumentatsioon. Käesolev dokumentide esitamise võimatus on tingitud võlgniku ühise esindusõigusega juhatuse liikmete koostöö puudumisest, mistõttu leiabki määruskaebuse esitaja, et just läbi pankrotimenetluse, kus võlgniku eest saab tegutseda neutraalne pankrotihaldur, on võimalus võlausaldaja huve kaitsta. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis teistelt võlgniku juhatuse liikmetelt seisukohta määruskaebusele.
- 02.02.2018 esitas OÜ Paxton Assets juhatuse liige VL vastuse määruskaebusele, milles määruskaebusega ei nõustu, kuna tulenevalt võlgniku juhatuse liikmete läbirääkimisest oli pankrotimenetlus sisuliselt peatunud, mis aga ei ole lubatav. 3
(5)Kuna võlgniku juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, siis puudub OM-l võlgniku esindajana õigus määruskaebuse esitamiseks ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu määrus on põhjendatud, sest ajutine pankrotihaldur ei esitanud kohtule aruannet, kohtul puudus võimalus anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetusele. Kohus ei saa hinnata võlgniku maksejõuetust üksnes paljasõnaliste väidete alusel, kui ei ole esitatud võlasuhte aluseks olevaid dokumente ega võlgnevuste arvutuskäike, nagu seda on käesolevalt tehtud pankrotiavalduse esitamisel. Sellest tulenevalt ei saanudki kohus võtta muud seisukohta, kui jätta avaldus läbi vaatamata. Tähtsust ei oma, milliseid dokumente on määruskaebuse esitaja pärast maakohtu 06.12.2017 määruse tegemist asunud ajutisele haldurile esitama.
- 07.02.2018 vastuses määruskaebusele toetab võlgniku juhatuse liige RT määruskaebust paludes maakohtu määrus tühistada ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ Paxton Assets igapäevane majandustegevus on lõppenud. Vastuse esitaja nendib, et võlgnik, võlgniku juhatuse liikmed, osanikud ja võlausaldajad pidasid pikka aega läbirääkimisi võlgniku kohustuste ümberstruktureerimiseks ja ajatamiseks, milliste kohta esitati kohtule ka korduvalt tähtaja pikendamise taotlusi. Alles 2017 detsembris jõuti järeldusele, et lahendused puuduvad. Seega oli ootamatu ka maakohtu määrus pankrotiavalduse läbivaatamata jätmise kohta.
- 13.02.2018 määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata maakohtule tagasi avalduse edasiseks menetlemiseks. Määruskaebuses on avaldaja palunud tühistada maakohtu määruse osas, mis ei puuduta ajutise halduri tasu määramist. Arvestades, et määruskaebuse eesmärgiks on asjas menetluse jätkamine, tuleb kolleegiumi hinnangul tühistada ka määrus ajutise halduri tasu määramiseks ja väljamõistmiseks kui menetluse lõpetamisega seotud määrus.
- Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks vastata võlgniku juhatuse liikme VL poolt määruskaebuse vastuses esitatud väitele, et määruskaebuse esitajal puudub esindusõigus, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata (tl 130 pöördel). Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgniku juhatuse liikmetel OM-l (avaldaja), VL-l ja RT-l ühine esindusõigus (tl 6 pöördel) ning menetluse kestel ei ole kohtutele esitatud andmeid selle kohta, et pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikme OM esindusõigus oleks mingil viisil lõppenud.
§ 13
lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Arvestades, et ÄS § 180 lg 51sätestab koosmõjus TsÜS §-ga 36 osaühingu juhatuse või seda asendava organi liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul
§ 13
lg-st 4 õigus vaidlustada ka pankrotiavalduse läbivaatamata jätmist iga juhatuse liikme poolt vaatamata esindusõiguse piirangule. Kuna esindusõiguse piirang ei võta kohustust esitada osaühingu maksejõuetuse korral ühingu pankrotiavaldus, peab igal juhatuse liikmel olema tagatud edasikaebe õigus, kui avaldus jäetakse mingil põhjusel läbivaatamata. Eeltoodud põhjendusel on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse võis esitada pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige OM üksinda ning määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. 17. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 12² kohaselt hagita asi. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 3 selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud 4
(5)taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7), st kohus peab nende asjade lahendamisel olema aktiivne. Uurimisprintsiipi rõhutatakse ka
§ 3
lg-s 3, mille järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise (vt RKTKm 12.06.2013, 3-21-61-13, p 16). 18. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et pankrotiavalduse läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel ei ole põhjendatud. Maakohus on ühelt poolt toetanud võlgniku, võlgniku juhatuse liikmete, võlgniku osanike ja võlausaldajate aktiivseid läbirääkimisi positiivsete lahenduste leidmise eesmärgil pikendades võlgniku juhatuse liikmete üksmeelsete taotluste alusel korduvalt kohtu poolt määratud tähtaegu vajalike toimingute tegemiseks (kohtuistungi toimumise aja määramine ja võlgniku poolt dokumentide üleandmine ajutisele pankrotihaldurile). Teisalt on kohus avalduse läbivaatamata jätmisel heitnud avaldajale ette vastuolus
§ 2
sätestatud menetluse eesmärgiga menetluse peatumist, kuid jätnud tähelepanuta, et arvestades hagita menetluses kohaldatavat uurimisprintsiipi, tuli kohtul pankrotimenetluse eesmärgi realiseerumiseks menetluses kindlaks teha, kas võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks. Selleks tulnuks maakohtul välja selgitada pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. 19. Kuna asjas tähtsad asjaolud on tuvastamata, st esitamata on ajutise pankrotihalduri aruanne (
§ 22
lg 5) ja pidamata on asjas tähtsust omav kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks (
§ 17lg 1), ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja uut lahendit teha.
Seega tuleb maakohtul pankrotiavaldus läbi vaadata, teha selleks vajalikud toimingud ja
§ 27lg 5 kohane otsustus.
20. Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)