← Eesti

2-17-5041/20

Obsah (7)§ 218§ 187§ 164§ 162§ 657§ 634§ 165

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5041

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. 30.03.2017 esitasid XX ja YY (hagejad) Harju Maakohtule hagi AA (kostja) vastu elatise suuruse muutmiseks, paludes suurendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Hagiavalduse kohaselt on hagejad II (ema) ja kostja abielust sündinud pojad, kes elavad ema juures. Kuna kostja ei täitnud elatise tasumise kohustust, esitas II kostja vastu hagi elatise saamiseks (tsiviilasi nr 2-09-37609). Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2010 otsusega mõisteti kostjalt II kasuks välja alates 03.08.2009 igakuuliselt 6525 krooni alaealiste laste E (sündinud XX.XX.XXXX), Y (sündinud XX.XX.XXXX) ja X (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks kuni tütre E täisealiseks saamiseni 17.10.2014, sealt edasi 4350 krooni kuni poegade täisealiseks saamiseni 07.11.
  2. Kohus mõistis kostjalt II kasuks laste ülalpidamiseks välja elatise perioodi 02.08.2008-02.08.2009 eest 78 300 krooni, mis tuli kostjal tasuda II-le igakuiste osamaksetena 1000 krooni alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võla tasumiseni. Seega peab kostja tasuma kummagi hageja ülalpidamiseks 139 eurot elatist kuus. Seoses elukalliduse märkimisväärse tõusuga, elatise miinimummäära muutumisega ning laste vajaduste suurenemisega on muutunud ligi seitse aastat tagasi elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud. Hagejate ema töötasu suuruseks on 1230,34-1359,85 eurot. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja varaline olukord ei võimalda maksta rohkem elatist kui temalt välja on mõistetud, sest ta on osaliselt (60% ulatuses) töövõimetu. Kostja ainukeseks sissetulekuteks on pension 200,95 eurot ja sotsiaaltoetus 46,28 eurot, millest kohtutäitur peab igakuiselt elatise katteks kinni poole. Kostjale jääb elamiseks 150 eurot kuus. Kostjal tekkis töövõime kaotus, kuna ta kukkus 2014 septembris katuselt, murdis mõlemad kannaluud, oli 3 kuud ratastoolis ja nüüd liigub karguga. Prognoosi kohaselt ei taastu tema tervis kunagi, sest talle on paigaldatud jalgadesse metallkonstruktsioonid. Kostja elab oma tuttavate juures Võrus, kus ta elamise eest midagi maksma ei pea, sest aitab majaomanikku majapidamistöödes. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et elukallidus on võrreldes
  4. aastaga tõusnud, kuid tema majanduslik olukord on halvenenud, sest tema töövõime on vähenenud. Maakohtu lahend
  5. Maakohus jättis 23.11.2017 otsusega X ja YY hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis kohus otsusega kindlaks määramata. Kohus tuvastas, et kostja ei ole töötanud alates 2014 oktoobrist ja talle ei kuulu kinnisvara, kuid kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf, mille ehitusaasta on
  6. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§§-dest 459 ja 497 ning perekonnaseaduse (PKS) §§-dest 101 ja 102. 2

(5)Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hagejad on kostja alaealised pojad; hagejad elavad koos emaga; Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2010 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-09-37609 peab kostja maksma kummalegi hagejale elatist 139 eurot kuus; kostja täidab oma elatise maksmise kohustust kohtutäituri kaudu, kes peab kinni tema töövõimetuspensionist ja sotsiaaltoetusest igakuiselt poole; kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 200,95 eurot ja sotsiaaltoetus 46,28 eurot kuus; hagejate ema sissetulekuks on keskmiselt 1289,92 eurot kuus; elukallidus on võrreldes 2010. aastaga kasvanud ja laste kulutused suurenenud. Formaalne alus elatise suuruse muutmiseks tuleneb asjaolust, et elatise miinimummäär on PKS § 101 lg 1 järgi 235 eurot kuus ehk 96 eurot suurem kummagi hageja kohta, võrreldes ajaga kui kostjalt elatis välja mõisteti. Kuna elatise suuruse muutmisel tuleb kontrollida kõiki eeldusi, mis esinevad elatise väljamõistmisel ja lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, ei ole kostja suuteline maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kostja on osaliselt töövõimetu keskmise puudega isik, kellel esineb liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ja tema töövõimetuspensioni suuruseks on 200,95 eurot ja sotsiaaltoetuse suuruseks 46,28 eurot. Kostjal jääb raha igakuiselt elamiseks 150 eurot, kui kohtutäitur pool tema pensionist ja sotsiaaltoetusest hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise katteks kinni peab. Olukorras, kus üks laste vanematest on osaliselt töövõimetu ning tema varanduslik olukord ei võimalda maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb teisel vanemal panustada laste ülalpidamisse suuremas ulatuses, et laste vajadused saaksid kaetud. Laste ema sissetulek on üle 5 korra suurem kui kostja sissetulek. Eeltoodu alusel jäi hagejate nõue kostjalt väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldamata.

§ 164

lg 4 alusel jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sest kõigi menetluskulude jätmine alaealiste hagejate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Apellatsioonkaebus

  1. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega muuta Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-37609 väljamõistetud elatise suurust ja kohustada kostjat tasuma kummalegi hagejale eraldi alates hagi esitamisest 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate suhtes seaduses sätestatud alusel elatise andmise kohustuse lõppemiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Maakohus hindas vääralt tõendeid, rikkus oluliselt menetlusõigusnorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kostja tuli PPP töölt ära pärast hagi esitamist, kuid ei ole selgitanud, miks ta normaalselt tasustatud töölt lahkus või et kas see oli kuidagi põhjendatud. Kostja osaline töövõime ei keela temal töötamast. Kostja saab pärast terviseseisundi muutumist teha ka teistsugust tööd, olenemata määratud töövõimetuse protsendi suurusest. Kostja ei tõendanud, et temale määratud töövõimetuse protsendiga ei ole võimalik leida tööd. Seejuures reklaamitakse kostjat VVV MTÜ kodulehel XXX. Kostja on oma arvatavasti sularahas saadavat sissetulekut kohtu ja hagejate eest varjanud. Kostja teadmiste ja kvalifikatsiooniga ei tohiks tal tekkida probleeme leida lisatööd selleks, et tagada oma lastele elatis vähemalt seadusest tulenevas miinimummääras. Maakohus ei arvestanud, et osaline töövõimetus määrati kostjale alles 22.04.
  2. Kostja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna ta ei ole panustanud ega osalenud laste 3

(5)kasvatamises vabatahtlikult ja elatise maksmine käib vaid kohtutäituri kaudu. Kostja on seni tasunud lastele kokku 80 eurot kuus varasemalt mõistetud elatisvõla, mitte jooksva elatise katteks. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et II on 4 lapse ema. Kohtu seisukoht, et olukorras, kus üks laste vanematest on osaliselt töövõimetu ning tema varanduslik olukord ei võimalda maksta elatist isegi seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb teisel vanemal panustada laste ülalpidamisse suuremas ulatuses, et laste vajadused saaksid kaetud, on ebaõiglane just II suhtes. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ebaseaduslikult, siis tuleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Põhjendamatu on apellantide seisukoht, et otsus ei ole rajatud tõenditele. Maakohus tuvastas, et kostjal on osaline töövõime kaotus, ta on keskmise puudega isik, kellel esineb liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle. Kostja tõendas nimetatuga, et tal on takistatud töö leidmine. Kostja selgitas maakohtu 24.10.2017 kohtuistungil, et ta ei ole leidnud endale mingi osalise koormusega tööd: telefonitööle ta ei sobi, arvutit tunneb minimaalselt, transpordivahendit tal ei ole. Kostja elab Võrus oma tuttavate juures, kes võimaldavad tal elada oma maja ühes toas. Kostja aitab neid majapidamistöödes: puude ladumises, riisumises, värvimistöödel. Seega teeb kostja oma töövõimete piires tööd ja tasuna selle eest võimaldatakse tal elada ilma eluasemekulusid kandmata. Hagejad ei ole põhistanud ega teinud eluliselt usutavaks, et kostja tervislik olukord on selline, et ta saaks sellise puudega leida oma elukohas Võru linnas mingit muud tema haridusele, elukutsele ja tervislikule seisundile vastavat tööd. Hagejad on leidnud, et kostja saab tulenevalt oma võimetest ja kvalifikatsioonist teha ka teistsugust tööd, kuid väite üldsõnalisuse tõttu pole seda võimalik kontrollida.
  2. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega (vt RKTKo 3-2-1-118-12). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole suuteline andma hagejatele elatist nende poolt hagiavalduses soovitud ulatuses, kahjustamata enda ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16). Seetõttu ei ole maakohtu seisukoht, et olukorras, kus üks vanematest on töövõimetu ja teise sissetulek on ligi viis korda kõrgem, tuleks teisel vanemal panustada suuremas osas laste ülalpidamisse, ebaõige ja kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist. Hagejad ei tuginenud hagiavalduses asjaolule, et nende ema ülalpidamisel on neli last, mistõttu kohus ei saanud nimetatuga arvestada. Isegi, kui hagejate ema ülalpidamisel on neli last, ei anna see alust mõista kostjalt 4

(5)välja suuremat elatist hagejate kasuks, kuna kostja ei ole suuteline andma ülalpidamist suuremas ulatuses kui 139 kummalegi lapsele ilma enda ülalpidamist kahjustamata.
  1. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole alates
  2. aasta oktoobrist töötanud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, et kostja tuli ära töölt XXX enne
  3. aastat. Asjaolu, et kostja töötas käesoleva hagi esitamiseni XXX, hagejad maakohtu menetluses esile ei toonud ja see pole tõendatud. Maakohtu menetluses ei tuginenud hagejad ka asjaolule, et kostja töötab CCC ega viidanud vastavale lingile internetis. Ringkonnakohus kontrollis hagejate apellatsioonkaebuse alusel vastavat kodulehte internetis ning sellel ei kajastu kostja töötamine CCC Võrumaal. Seega on nimetatud väide tõendamata.
  4. 16.05.2018 menetlusdokumendis esitasid hagejad uued asjaolud, mille kohaselt maksab kostja varasemat elatise võlgnevust kohtutäituri kaudu 88 eurot kuus ja jooksvat elatist ei maksa; kostja on kohustatud maksma elatist ka oma kolmandale lapsele II-le, kuid ei tee seda; kostja poolt tasumisele kuuluva elatise võlgnevus on 31 000 eurot. Väidete tõendamiseks esitasid hagejad kohtutäituri esildise, XXX tõendi ja elatisevõla arvestuse. Apellantidel puudub üldjuhul

§ 634

lg-st 1 tulenevalt õigus täiendada apellatsioonkaebust pärast apellatsioonkaebuse tähtaega. Apellandid võisid esitada uusi asjaolusid, kui need tekkisid võid said apellandile teatavaks päras apellatsioonitähtaja möödumist (

§ 634lg 2).

Käesoleval juhul on tegemist asjaoludega, mis pidid olema apellantidele teada juba apellatsioonkaebuse esitamisel ja nimetatud asjaolude ning tõenditega ringkonnakohus tulenevalt

§ 634lgtest 1 ja 2 arvestada ei saa.

Seetõttu jätab ringkonnakohus eelnimetatud tõendid tähelepanuta ja tagastab need apellantidele. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende paberkandjal tagastamist ei toimu.

  1. Asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust varasema kohtuotsuse alusel enne temale määratud töövõime kaotust 22.04.2016, ei anna alust hagejate elatise suurendamise nõude rahuldamiseks, mistõttu ei pidanud maakohus sellega arvestama. Asjas esile toodud asjaolude põhjal pole võimalik väita, et kostja hoiaks pahatahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest.
  2. Hagejad on vaidlustanud kohtuotsuse ka menetluskulude jaotamise osas. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, põhjendades seda ilmse ebaõiglusega (

§ 162lg 4).

Seoses hagi rahuldamata jätmisega tulnuks poolte menetluskulud jätta hagejate kanda. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebust siiski nii, et hagejad ei taha menetluskulude jaotuse muutmist ja menetluskulude enda kanda jätmist juhul, kui apellatsioonkaebust ei rahuldata. Vastupidise seisukoha korral sooviksid hagejad ennast kahjustada. Seetõttu jääb maakohtu otsus nimetatud osas muutmata. 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hagejate kanda võrdsetes osades (

§ 165lg 1, § 171 lg 1).

Seoses kostjal kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ega hagejatelt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.