Obsah (5)

§ 111§ 45§ 38§ 2§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.

1. a otsusest nr 3-3-1-35-
2. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud.

§ 111lg 1 seob menetlusabi andmise kavandatava menetluses osalemise edukusega.

Kohus peab andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. 2) 25.07.2016 esitatud selgitustaotlusele vastas 19.08.

1. a vastusega nr 2-3/2913-2 kontaktisik, kelle tegevuse kohta kaebaja selgitusi palus, kuid eeltoodu ei muuda vastust õigusvastaseks. Kuna kaebaja soovis põhjendusi kontaktisiku tegevuse kohta, siis on mõistetav, et üksnes kontaktisik oskab oma käitumist täpsemalt selgitada. Vangla on kaebajale 22.04.
2. a vastuses nr 2-3/1341-2 selgitanud, et paberkandjal koopiaid talle ei väljastata, kuna vanglas on eluhoonetesse paigaldatud arvuti ligipääsuga teatud kindlatele lehekülgedele – Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, kohtulahendite register ja elektroonne Riigi Teataja ning kaebajale on korduvalt võimaldatud arvutit kasutada. Kaebajale ei vastatud hilinemisega, kuna avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivitusega, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Täiendavalt selgitas vangla 14.10.
3. a vastuses kohtunõudele, et kaebajale väljastati 19.04.2016 kambrisse tutvumiseks Tartu Vangla kodukord paberkandjal ning 26.04.2016 koopiad Tartu Vangla direktori 02.08.
4. a ja 20.04.
5. a käskkirjadest nr 1-1/119 ja nr 1-1/63, seega on kaebaja soovitud teabe kätte saanud. Vangla vastas kaebajale 06.06.
6. a vastusega nr 6-24/3288-2 hilinenult, kuid vangla on vabandanud vastusega viivitamise pärast. Seega on vangla rikkumist tunnistanud ning puudub alus arvata, et vangla järgnevatel kordadel hilinenult vastab, mistõttu ei ole täidetud

§ 45lg-s 2 sätestatud tingimused selles osas tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kaebaja hinnangul on vangla talle hilinenult vastanud 21.09.

1. a teabenõudele (kaebaja poolt allkirjastatud 20.09.2016), kuid vangla 03.10.
2. a vastusest nr 2-3/4314-2 nähtub, et kaebajale on vastatud ning talle on nõutud andmed väljastatud mõistliku aja jooksul. Vangla 07.10.
3. a vastuses nr 2-5/2303-2 ei antud hinnangut kaebajale, vaid kirjeldati kontaktisiku tehtud päevikukandeid. Vangla 12.07.
4. a vastuses nr 2-5/1348-2 selgitatakse, millised andmed kinnipeeturegistrist nähtuvad, kuna kaebaja ise on andmeid vanglalt 06.07.
5. a avalduses nr 2-5/1348-1 nõudnud. Perspektiivikad ei ole ka kaebaja nõuded seonduvalt asjaoludega, et kontaktisik ei teatanud, et TEV menetluse, ITK vestluse, RH ja ITK koostamise korral on tegemist kriminaalmenetlusega ning et isikul on õigus kaitsjale või et kontaktisik tõi
6. a iseloomustuses välja kvalifikatsioonina KarS § 141 lg 2 p-d 1-
7. Kaebaja ei ole põhjendanud konkreetselt, millistes olukordades on kontaktisik teatamiskohustust rikkunud ning miks kaebaja hinnangul on vangla tegevus õigusvastane või kuidas täpselt on kaebaja õigusi rikutud kvalifikatsiooni märkimisel. 3) Ebatõenäoline on, et kohus mõne Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastab.

§ 38

lg-st 4 lähtudes tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel selgitada, kuidas kaebuse esitamine kaebaja õigusi kaitseb. Ka Riigikohtu 02.04.2009. a määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 kohaselt on tuvastamiskaebuse puhul oluline ära näidata, milleks on õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja ei ole sisulisi põhjendusi esitanud. Ebaselge on, kuidas kaebuse esitamine aitab kaebajat edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsmisel või 2 teostamisel, s.h milles seisneb preventiivne huvi. Kui mõni kaebaja poolt välja toodud Tartu Vangla tegevus oleks õigusvastane, siis oleks mittevaralise kahju nõue perspektiivitu. Kaebaja ei ole välja toonud, millised negatiivsed tagajärjed talle kaasnenud on või kaasneda võivad. Ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas

§ 111

lg 1 mõttes, mistõttu tuleb jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M.L. esitas 19.12.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määrus ja rahuldada tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja leiab, et kaebus ei ole perspektiivitu ning kohus tunnistab, et vangla on eksinud, kuid kõigele hinnangu andmiseks tuleb asja sisuliselt uurida, sest vangla on kohut eksitanud. Kaebaja väidab, et ta esitas teabenõude 18.04.2016 ja vastati 22.04.2016 (nr 2-3/1341-2), kuid keelduvalt, mistõttu tegi Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse-hoiatuse, seega vangla keeldus, kuigi selleks alust ei olnud, mis on õigusvastane tegevus. Kaebaja väitel tema teabenõudele vastati enam kui 5 tööpäeva jooksul, mis on õigusvastane. Kaebaja leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et kontaktisik ütleb, et ta on ebapädev ja mõjutaja ning ka kõik muu, mis on kaebuses välja toodud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et M.L. määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
4. M.L. palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 15.12.
5. a määrus tühistada.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 15.12.

1. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul M.L. määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et puudub alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus on määruses analüüsinud kaebuses ja selle täiendustes esitatud väiteid, seda ka määruskaebuses veelkord nimetatud asjaoludega seonduvalt. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 15.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 3 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

1. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M.L. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel