KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1690 Haldusasi V.R.i kaebus Keila linna koh

) ja järelevalve menetlust reguleerivatest seadustes sätestatut, mitte avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatut. Haldusasjas nr 3-16-1206 menetles ringkonnakohus kaebaja kaebust, mis oli esitatud seoses sellega, et vastustaja ei täitnud kaebaja teabenõuet saamaks teavet seotud ettekirjutusega. Ringkonnakohus leidis nimetatud lahendis, et vastustaja tegevus on ebaseaduslik. 8.9. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et

kohaselt ei ole kaebajal õigust saada nõutud teavet. Vastustaja koostas kaasomanikele haldusakti – ettekirjutuse ja seejärel otsustas pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega. Kaebaja on kaasomanik ja temal on õigus saada haldusaktid/ettekirjutused ning vastustaja otsused ja e-kirjad, mis on seotud ettekirjutuse kehtivusega ja täitmisega. Vastavalt AvTS § 3 lg-le 1 on ettekirjutus avalik teave ja kaebajal, kes on haldusmenetluses menetlusosaline, on õigus saada teavet ja nõuda teabe koopia väljastamist. Vastavat kinnitas ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-1206 . Vastustaja kohaldab teadlikult valesti

§ 37

lg-t 4, et õigustada oma ebaseaduslikku tegevust.

§ 37lõige 4 sätestab, et dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub Av

TS sätestatud korras. Vastavalt

§ 37lõikele 4 oli vastustaja kohustatud väljastama kaebajale teavet lähtudes Av

TS § 17 lg 1 p-st 2 ja AvTS § 17 lg-st

2. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata. Haldusasjas nr 3-16-1206 on Tallinna Ringkonnakohus oma 22.08.2017 lahendi punktis 14 selgitanud, et kui kaebaja soovib saada teavet järelevalvemenetluses, siis kohaldatakse haldusmenetluse seadust (

) ja järelevalve menetlust reguleerivatest seadustes sätestatut, mitte AvTS-s sätestatut. Järelevalvemenetluses kogutud dokumendid ei kuulu AvTS alusel avalikustamisele ja § 35 lõige 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Kuna kaebaja on antud menetluses menetlusosaline, siis on tal õigus saada teavet menetluse kohta vastavalt

kehtestatud korrale. Tulenevalt

§ 37

lg-st 3 toimub toimikuga tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub AvTS sätestatud korras (

§ 37lg 4).

Kaebajale on juba 30.08.2017 saadetud teade, et tal on õigus nende dokumentidega tutvuda menetleja juures Keila Linnavalitsuses. Kaebaja ei ole seda õigust kasutanud. Samuti ei ole kaebaja midagi teinud ettekirjutuse täitmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
2. Vaidlust ei ole, et kaebaja on Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu kaasomanik, et kinnistu kaasomanike suhtes on algatatud järelevalvemenetlus, mille raames on tehtud 3

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks muu hulgas isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat). Seega on kaebaja haldusmenetluse seaduse (

) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosaline. Haldusmenetluse menetlusosalise õigused saada teavet ning haldusorgani kohustused selles menetluses tulenevad mitte AvTS-st, vaid

-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest (vt ka 22.08.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1206, p 14). 13. Seega ei kohaldu kaebajale teabe väljastamisele AvTS, mis reguleerib igaühe õigust saada teavet, vaid

, kus on reguleeritud haldusmenetlusega seonduv. Viidatud ringkonnakohtu lahendi punktis 15 on ringkonnakohus märkinud, et V.R.il on põhjendatud huvi saada järelevalvemenetluses palutud teavet ning et

§ 5lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastav teave anda kaebajale mõistliku aja jooksul.

Järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (AvTS § 35 lg 1 p 2). 14. Kohus selgitab, et ka praegusel juhul soovib kaebaja teavet sama järelevalvemenetluse raames menetlusosalisena, mistõttu tuleb talle teabe väljastamisel lähtuda

-st ning vaatamata sellele, et kaebaja palus vastustajalt teavet AvTS alusel, pidanuks vastustaja kaebaja pöördumise lahendama

alusel. 15.

§ 37

lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud (

§ 37lg 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid. Seega on menetlusosalisel õigus igal ajal tutvuda haldusmenetluse toimikuga. Praegusel juhul ei esine ka

§ 37

lg-s 2 sätestatud olukorda, mis oleks lubanud vastustajal keelata kaebajale palutud dokumendi väljastamisest. Kuigi

§ 37

lg 3 järgi tutvutakse toimikuga üldjuhul haldusorgani tööruumides, võimaldab sama säte teha sellest korrast erandeid. Kaebaja palus 21.07.2017 kirjaga vastustajal väljastada dokument, millega on Haapsalu mnt 47 kaasomanikel ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Seda vastustaja ei teinud ning keeldus teabe väljastamisest 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 viidates AvTS-ile, mille alusel on dokument tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Alles 30.08.2017 teatas vastustaja kaebajale, et haldusmenetluse toimikuga on võimalik tutvuda vastustaja ametiruumides, selleks eelnevalt kokku leppides. Kohus selgitab, et

§ 5

lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks vastusajal anda kaebajale teave ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta mõistliku aja jooksul. Arvestades asjaolu, et vastustaja oli viivitanud palutud dokumendi väljastamisega kaebajale rohkem kui kuu aega, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks, ning kaebaja palus 4

§ 37

lg 3 võimaldab dokumentidega tutvumisele haldusorgani ametiruumides teha erandi, mis arvestades eeltoodut, oleks käesoleval juhul olnud põhjendatud. 16. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et vastustajal on seadusest tulenev kohustus toimetada palutud teave kaebajale kätte. Nimelt on Keila Linnavalitsus teinud Haapsalu mnt 47 kaasomanikele ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks ning on hiljem selle ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendanud. Kaebaja palus kinnistu kaasomanikuna dokumenti, millega on ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud.

§ 25

lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Viidatud ettekirjutuse näol on tegemist mh kaebajat kohustava haldusaktiga, mis tuleb vastavalt

§ 25lg-le 1 menetlusosalisele kätte toimetada.

Samamoodi tuleb kaebajale kätte toimetada ka ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtaega pikendav dokument. Ettekirjutuse adressaat peab teadma, millal saabub ettekirjutuse täitmise tähtaeg ning haldusorgan ei saa keelduda vastava teabe väljastamisest, sh ka viidates

§ 37lg-le 3.

Vastustaja ei ole kaebajale palutud dokumenti kätte toimetanud ning on pärast halduskohtule kaebuse esitamist teatanud, et võimaldab selle dokumendiga tutvuda üksnes oma ametiruumides. Eeltoodu põhjal on aga vastustaja selline käitumine õigusvastane, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat väljastama kaebajale Keila Linnavalitsuse järelevalve spetsialisti 04.07.2016 e-kirja, millega järelevalve spetsialist pikendas ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega. MENETLUSKULUD

1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
2. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 657 eurot, millest kulud õigusteenusele moodustavad kokku 642 eurot ja riigilõivu kulu 15 eurot. Kaebajale on haldusasjas osutatud õigusabi 5,35 tunni ulatuses. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega (seadmata kahtluse alla siiski kaebaja õiguste rikkumist), et kaebaja on kaebusega sarnastel asjaoludel pöördunud kohtu poole ka varasemalt, samuti arvestades kaebuses toodud argumentatsiooni taset, ei ole kaebaja esindajakulu kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindajakuluks käesoleval juhul 3 tunni ulatuses, st 360 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu summas 360 eurot ning kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5