Obsah (9)

§ 119§ 252§ 55§ 110§ 111§ 112§ 204§ 203§ 249

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-930 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotl

§ 119lg 1).

Muus osas ei ole määrus kassatsiooni korras edasikaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav M.L. esitas 12.05.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama viivitamatult teabe, mida kaebaja soovis 14.04.
2. a teabenõudes seoses koolinimekirjas olemisega. M.L. väitel ei avaldanud Tartu Vangla 11.05.
3. a selgitustaotluse vastuses nr 23/1291-2 kaebaja soovitud teavet ning ta esitas Tartu Vanglale vaide vastata konkreetselt kaebaja teabenõudele.
4. Tartu Vangla teatas 17.05.2016 vastusena halduskohtu nõudele, et M.L. 12.05.2016 vaide blanketil esitatud pöördumine ettekirjutuse tegemiseks, et tema teabenõudele vastataks konkreetselt, registreeriti taotlusena. Tartu Vangla on seisukohal, et M.L. le 11.05.2016 väljastatud vastus selgitustaotlusele ei ole haldusakt ning vastusega ei ole rikutud M.L. õigusi ega ole piiratud tema vabadusi. Kinnipeetavale edastati teave, mida vangla omab.
5. Tartu Halduskohus jättis 17.05.
6. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus nõustus vangla seisukohaga, et kinnipeetavale on edastatud teave, mida vangla omas – vangla selgitustest nähtuvalt ei saa vangla anda konkreetsemat vastust, kuna kaebaja koolinimekirjas olemine sõltub muuhulgas kaebajast endast (kas lõpetab klassi, katkestab õpingud või jätkab õppimist ka järgneval õppeaastal). Ühtlasi nõustus halduskohus, et kaebaja 12.05.
7. a pöördumine kvalifitseerub toimingu sooritamise taotluseks ja mitte vaideks, kuna kaebaja ei ole esitanud eelnevalt taotlust, mille rahuldamisest vastustaja oleks keeldunud. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et käesoleval hetkel ei ole menetletavat vaiet vaidemenetluses ega kaebust kohtumenetluses. Järelikult puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole seetõttu lubatav. Halduskohus jättis

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus selgitas esialgse õiguskaitse taotluse esitajale, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole kohtuvaidluse vältimine, vaid taotlejale kohtuvaidluse ajaks pöördumatute tagajärgede ärahoidmine. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas taotletava teabe väljastamisega viibimine ei saa taotlejale põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks.

1. M.L. esitas 18.05.2016 Tartu Halduskohtu 17.05.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaadata. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema selgitustaotlusele ei ole vastatud. M.L. arvates on ebareaalne, et vangla ei saa talle konkreetsemalt vastata. Vangla ei ole vastamisel täitnud uurimiskohustust. Samuti ei ole vangla püüdnudki aru saada, mida M.L. on küsinud. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on õigus esitada vaie, kui ta ei ole saanud vastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. M.L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Haldusasjas nr 3-16-922 Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud M.L. vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on M.L. käesolevas asjas menetlusabi taotluse esitamisele 2 eelnenud nelja kuu (18.01.2016–17.05.2016) sissetulekuteks 12 eurot. Arvestades laekunud summadest maha isikukonto väljavõttelt nähtuvad kinnipidamised ning täiendavad vältimatud kulutused, on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu seisukohtadest 12.04.2016.

a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-35-15, on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ebapiisav riigilõivu tasumiseks ning seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi määruskaebuse eduväljavaated on kasinad, on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik määruskaebuse esitaja siiski

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel vabastada. 6.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb M.L. poolt Tartu Halduskohtu 17.05.

1. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 17.05.
3. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.

§ 249

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isikul õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus üksnes vaide- või kohtumenetluse ajal. Kuna käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal kohtu- ega vaidemenetlust käimas ei olnud, siis on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei olnud lubatav. M.L. on küll 12.05.2016 vaide vormil esitanud vanglale taotluse, milles taotles ettekirjutuse tegemist selliselt, et talle vastataks konkreetselt sellele, mida ta on soovinud teada, kuid vangla on käsitlenud seda avaldust uue taotlusena, mitte vaidena. Kuigi haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ka ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, nõustub ringkonnakohus käesoleval juhul vangla ja halduskohtu seisukohaga, et kuna vangla on M.L. 14.04.2016 esitatud teabenõudena pealkirjastatud avaldusele juba vastanud, siis ei saa vaidemenetluse korras taotleda ettekirjutuse tegemist selgitustaotlusele vastamiseks. Seega on vangla õigesti käsitlenud määruskaebuse esitaja poolt 12.05.2016 vaide vormil esitatud avaldust uue taotlusena. Kuna 12.05.2016 esitatud avalduse puhul ei olnud tegemist vaidega, siis ei ole käimas ka vaidemenetlust, mis annaks isikule õiguse esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlust.

1. Ringkonnakohus ei nõustu M.L. määruskaebuses esitatud väitega, et tema selgitustaotlusele ei ole vastatud. Toimiku materjalidest nähtub, et Tartu Vangla on tema selgitustaotlusele 11.05.
2. a vastuskirjaga nr 2-3/1291-2 vastanud. Asjaolu, et M.L. arvates oli vastus puudulik ning ei kajasta informatsiooni, mida ta enda arvates küsis, ei muuda vastust olematuks. Küsimust selle kohta, kas selgitustaotlusele vastamine kui toiming on olnud õiguspärane ehk kas selgitustaotlusele vastamine on toimunud kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusega, ei saa lahendada esialgse õiguskaitse taotluse ega selle peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise raames. 3 Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väited vangla vastuse õiguspärasuse kohta tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tanel Saar Maili Lokk 4