Obsah (10)

§ 252§ 110§ 111§ 112§ 204§ 203§ 249§ 250§ 63§ 28

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-760 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlu

) § 119 lg 1. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav M.L. esitas 18.04.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt soovis, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama tal pöörduda vanglateenistuse poole seoses olmeprobleemidega suuliselt tööpäeviti, mitte ainult esmaspäeval ja neljapäeval. M.L. oli 18.04.2016 kella 14.50 paiku palunud vanglaametniku käest, et kontaktisik tuleks temaga vestlema, kuid talle vastati, et vesteldakse esmaspäeval ja neljapäeval. Taotluse kohaselt on vaie haldusorganile esitatud 18.04.
2. Esialgse õiguskaitse taotluses märgitakse, et kinnipeetaval on Tartu Vangla kodukorrast tulenevalt õigus pöörduda vanglateenistuse poole tööpäeviti ning kuna olmeprobleeme on palju, siis tulekski võimaldada pöördumisi iga päev. Taotluse esitaja väitel aitab esialgse õiguskaitse kohaldamine tagada kohtuotsuse täitmist, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole mõistlik. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saab vangla kohe muuta oma senist praktikat.
3. Tartu Halduskohus jättis 22.04.
4. a määruse resolutsiooni p-ga 2 M.L. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuna M.L. on 18.04.2016 Tartu Vanglale esitanud vaide ning Tartu Vangla on vaide saamist kinnitanud, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus lubatav. Halduskohus leidis, et M.L. l puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla kinnitas kohtule esitatud seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta, et kinnipeetavatel on õigus pöörduda olmeprobleemidega suuliselt vanglateenistuse ametnike poole igal tööpäeval ning ka M.L. l on see võimalus olnud tagatud. Vangla kinnitusel puutuvad kinnipeetavad vanglaametnikega kokku minimaalselt kahel korral ööpäevas ning kui tegemist on erakorralise probleemiga, siis on kinnipeetaval võimalik anda oma probleem edasi kambris oleva kõnepidamisseadme kaudu. Vangla on seisukohal, et M.L. l tuleb olmeprobleemidega, mida ta taotluses kirjeldab, pöörduda mitte inspektor-kontaktisiku, vaid vanglateenistuse ametniku poole ning seda saab ta teha suuliselt igal tööpäeval. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluses ei ole selgitatud, kuidas kaebaja õigusi on rikkunud asjaolu, et 18.04.2016 kell 14.50 vastas vanglateenistuja, et inspektor-kontaktisikuga on võimalik vestelda neljapäeval, s. o 21.04.
5. Kohtule edastatud vaidest nähtub, et inspektor-kontaktisik võttis vaide vastu 20.04.2016, s. o päev varem, kui vangla väidetavalt lubas tal inspektor-kontaktisiku poole pöörduda. Sellest tulenevalt olid halduskohtu jaoks ebausutavad taotluse esitaja väited, et tal pole võimalik pöörduda vanglaametnike poole muudel päevadel kui esmaspäeval ja neljapäeval. Halduskohtu hinnangul ei ole M.L. taotluses välja toonud mingeid pöördumatud tagajärgi või nende saabumise ohtu, mida vastustaja tegevus on talle kaasa toonud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ning kohus ei saa vanglat kohustada millekski, mida vangla teeb Tartu Vangla kodukorrast (kinnitatud Tartu Vangla direktori 11.02.
6. a käskkirjaga nr 1-1/27) tulenevalt ja asja materjalidest nähtuvalt niikuinii. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
7. M.L. esitas 08.05.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 22.04.
8. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Vangla selgitanud, et õigus pöörduda vanglaametniku poole on küll igal tööpäeval, kuid ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta võttis 08.05.2016 seina peal oleva seadme kaudu ühendust vanglaametnikuga ja soovis, et ta pandaks kirja hambaarsti juurde. Talle vastati, et töökorraldusest tulenevalt saab seda teha esmaspäeval ja neljapäeval. Määruskaebuse esitaja oli küsinud ka arsti- ja psühhiaatri vastuvõtule. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vangla ei täida kodukorra p-i 20.3 ning ainult esmaspäeval ja neljapäeval pöördumiste vastuvõtmine on õigusvastane. Määruskaebuses on märgitud, et vestelda vanglaametnikuga saab küll iga päev, kuid olmeprobleeme lahendatakse ja arsti vastuvõtule pannakse kirja vaid esmaspäeval ja neljapäeval. Määruskaebuse esitaja palub vangla trahvimist, sest vangla esitatud väited ei vasta tõele. Samuti taotleb M.L. vanglaametnikelt ütluste võtmist asjaolude täpseks väljaselgitamiseks. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. M.L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Vastustaja esitatud andmete alusel on määruskaebuse esitaja

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 1,8 eurot ((12-8,4):4x2), mis on ebapiisav määruskaebuse esitamisele kohalduva 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada määruskaebust ka ilmselgelt perspektiivituks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. 6.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb M.L. poolt Tartu Halduskohtu 22.04.

1. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 22.04.
3. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse esitaja väitel on vangla küll selgitanud, et kinnipeetaval on õigus pöörduda vanglaametniku poole igal tööpäeval, kuid kui tema 08.05.2016 seina peal oleva seadme kaudu võttis vanglaametnikuga ühendust ja soovis, et teda pandaks kirja hambaarsti juurde, siis vastati talle, et arsti vastuvõtule saab panna kirja esmaspäeviti ja neljapäeviti. Samuti ei õnnestunud määruskaebuse kohaselt M.L. l panna ennast kirja psühholoogi vastuvõtule.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus, kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitajal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega saabuvad isiku jaoks pöördumatud või muud kahjulikud tagajärjed või selliste tagajärgede saabumise oht (Riigikohtu halduskolleegiumi 3 21.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 3).

§ 250

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 63

esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav.

1. M.L. esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole selgitatud, millised rasked või pöördumatud tagajärjed taotluse esitajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneda võivad. Isegi juhul, kui eeldada M.L. väidete õigsust, et tal on võimalik pöörduda vanglaametnike poole seoses olmeprobleemidega ja arsti vastuvõtule registreerimiseks mitte igal tööpäeval, vaid üksnes esmaspäeviti ja neljapäeviti, siis ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest M.L. jaoks vaide- ja kohtumenetluse ajaks raskete või pöördumatute tagajärgede saabumise ohtu, mis võiks õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ka määruskaebuses esitatud väited, et tal ei olnud võimalik 08.05.2016 panna ennast kirja hambaarsti ja psühholoogi vastuvõtule ei viita esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse esinemisele. Määruskaebusest ei nähtu, et M.L. oleks pöördunud 08.05.2016 vanglaametniku poole vältimatu arstiabi saamiseks, mille saamata jäämisega võib kaasneda isiku jaoks raskeid tagajärgi. Küsimus selle kohta, kas kinnipeetavale on tagatud vanglaametnike poole pöördumise õigus õigusaktides sätestatud mahus, kuulub lahendamisele asja sisulisel läbivaatamisel juhul, kui vangla jätab M.L. vaide rahuldamata ning kinnipeetav otsustab esitada kaebuse halduskohtule.
2. Määruskaebuse esitaja taotlused trahvida vastustajat

§ 28

ja § 50 alusel ebaõigete väidete esitamise eest ning võtta vanglaametnikelt ütlusi asjaolude väljaselgitamiseks jäävad rahuldamata. Vanglaametnikelt ütluste võtmise vajaduse otsustab kohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Samuti teeb kohus siis kindlaks menetlusosaliste väidete õigsuse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleva määruskaebuse lahendamisel vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ning ka alus vastustaja trahvimiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Agu Timmi Maili Lokk 4