3-16-657/9

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-657 Haldusasi M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seonduvalt Tartu Vangla tegevusega Menetluse alus ringkonnakohtus M.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.04.

1. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Vangla kinnipeetav M.L. esitas 04.04.2016 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles taotles esialgset õiguskaitset kuni kohtuotsuse jõustumiseni. M.L. märkis halduskohtule esitatud dokumendis, et esitas 04.04.2016 Tartu Vanglale vaide, milles kohustas vanglat mitte nõudma blanketil „isikud, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb“ isiku perekonnanime, kui kinnipeetav ei tea selle isiku perekonnanime, kellega ta telefoni teel suhtleb. M.L. avalduse kohaselt soovis vanglaametnik 04.04.2016 kella 13.25 paiku, et M.L. märgiks sellele blanketile isiku perekonnanime ning ei võtnud blanketti vastu, kui perekonnanimi oli märkimata. M.L. märkis, et esialgne õiguskaitse on vajalik, kuna tema õigused võivad saada kahjustada ja kohtu võimalik positiivne lahend ei korva enam tagajärgi, milleks on distsiplinaarkaristuse määramine, või osutub nende tagajärgede kõrvaldamine raskendatuks. M.L. taotles ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Tartu Halduskohus jättis 06.04.
4. a määruse resolutsiooni p-ga 1 M.L. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel rahuldamata. Sama kohtumääruse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 jättis halduskohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse käiguta ning andis taotluse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Halduskohus märkis, et tõlgendab M.L. esitatud avaldust esialgse õiguskaitse taotlusena, mis on esitatud vaidemenetluse ajal. M.L. riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas leidis halduskohus, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud majanduslikud eeldused taotluse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks on täidetud, kuid siiski ei ole M.L. le menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudub alus eeldada, et kavandatav haldusmenetluses osalemine on edukas. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendust hinnates paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ja olulisusele. Kuna käesoleval juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, tuleb halduskohtu hinnangul menetlusabi andmise majanduslike eelduste täitmisel hinnata täiendavalt vaide perspektiivikust. Halduskohus märkis, et M.L. ei ole Tartu Vanglas viibides vaidlustanud telefonikõnede andmete esitamise korda ega esitanud Tartu Vanglale taotlusi toimingust hoidumise ega vangla kohustamise nõudes. Sellest tulenevalt on Tartu Vangla seisukohal, et kinnipeetaval puudub käesoleval juhul vaideõigus ja tema vaie kuulub tagastamisele. Halduskohtu arvates ei saa seetõttu lugeda M.L. vaidemenetlust edukaks. Kuna M.L. osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole halduskohtu hinnangul põhjendatud ka M.L. riigilõivust vabastamine käesoleva taotluse esitamisel ning halduskohus jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kui taotluse esitaja soovib, et tema taotlus menetlusse võetaks, siis tuleb tal tasuda riigilõivu 15 eurot. Halduskohus osutas ka sellele, et M.L. ei ole taotluses välja toonud, millised kahjulikud tagajärjed talle tekiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Samuti ei ole selgitatud, kuidas oleks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tulevikus tehtava kohtuotsusega M.L. õiguste kaitse raskem või võimatu. Halduskohus palus taotluse esitajal taotlust täiendavalt põhjendada ning selgitada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine talle vajalik.
5. M.L. esitas 07.07.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 06.04.
6. a määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et ilma taotlust menetlusse võtmata ei saagi asjaolusid tuvastada ega hinnata, seda enam, et tema õigusi alates 07.07.2016 juba rikutakse. 07.04.2016 koostati selle kohta ettekanne, et ta ei lisanud telefonikõne andmetele isiku perekonnanime ja ei esitanud telefonikõne andmeid õigeaegselt. Seega alustati tema suhtes distsiplinaarmenetlust ja esineb tema õiguste intensiivne riive. Määruskaebuse esitaja märgib, et kuna ta on kinnipeetav, siis on tal raske oma väiteid tõendada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et esialgne õiguskaitse aitab kindlasti takistada talle kahjuliku haldusakti väljaandmist. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.04.
8. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et M.L. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb HKMS § 111 lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna ei ole piisavat alust eeldada, et kavandatav haldusmenetluses osalemine on edukas.
9. M.L. esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest nähtub, et tema sooviks on saavutada esialgse õiguskaitse kohaldamise abil olukord, et vangla ei nõuaks temalt enam selle isiku perekonnanime, kellele kinnipeetav on helistanud, kui kinnipeetav selle isiku perekonnanime ei tea. Halduskohus märgib vaidlustatud määruses õigesti, et vangistusseaduse § 29 lg-st 2² tuleneb vanglateenistuse kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ning telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida ka selle isiku perekonnanimi, kellega kinnipeetav suhtleb. Samuti tuleneb nende isikute kohta, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, andmete esitamise kohustus justiitsministri 30.11.
10. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51¹ lg-test 1 ja 2 ning Tartu Vangla direktori 11.02.
11. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ p-st 13.
12. Riigikohtu praktika kohaselt on vanglateenistusel õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, sest see on vajalik vanglas julgeoleku ja kinnipeetavate järelevalve tagamiseks (vt nt Riigikohtu 01.03.
13. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 12). Ilma isiku, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, perekonnanime teadmata, ei ole vanglateenistusel võimalik seda isikut ka kindlaks teha. Seega on vanglateenistusel õigusaktidest tulenev kohustus kinnipeetavalt küsida nende isikute perekonnanime, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb.
14. M.L. poolt halduskohtule esitatud avalduse kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitaja sooviks esitada kohtule hiljem kohustamis- või keelamiskaebus. Keelamiskaebuse toime on sarnane kohustamiskaebuse omale. Riigikohtu praktika kohaselt on ka kohustamiskaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud vaid väga erandlikel juhtudel, sest esialgse õiguskaitse menetluses tuleb vältida põhivaidluse ette äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse korras vastustajale samasuguse ettekirjutuse tegemiseks, mida taotletakse kohustamis- või keelamiskaebusega, peab esinema ülekaalukas vajadus, ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohi tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.
15. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Lisaks sellele ei ole Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kui on vaidlustatud vangla tegevust, milleks vanglat kohustab kodukord, ja vastava kodukorra punkti osas tühistamiskaebust esitatud ei ole, kohustamiskaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Selline kaebus tuleb tagastada või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.
16. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 28). HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kohtul arvestada muuhulgas ka kaebuse perspektiive. Kaebuse ilmselge perspektiivituse korral tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.
17. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16).
18. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et M.L. esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated ei ole piisavad, et õigustada M.L. vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest 3 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning seega on halduskohus õigesti jätnud M.L. menetlusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Agu Timmi Maili Lokk 4