Obsah (8)

§ 392§ 657§ 442§ 329§ 351§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-123411

§ 392

lg 1 p 1, 3, 4); 4) rikkus maakohus menetlusõigust, kui ei andnud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ja ei teavitanud ette menetlust lõpetava kohtulahendi tegemisest.

1. Hageja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse ja täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) ei ole kostja rahvusvahelises veos veo osapooleks. Ta ei ole vedaja, saatja ega saaja. Nõude hageja vastu saanuks esitada vaid saatja või saaja; 2) ei esitanud kostja kohtule tõendeid kahju kohta; 3) tuleb veose pealelaadimise osas kohaldada Vene Föderatsiooni seadusandlust; 4) on maakohtu otsus seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. mai 2017 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud summa suuruse, jooksva viivise väljamõistmise ja menetlukulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2,50 eurot ja jätab menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue, kuna hageja ei esitanud apellatsioonkaebust. Pooled ei vaidle, et hageja lepinguliseks kohustuseks oli veos Venemaalt Eestisse vedada ning hageja veost vedas. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal on hageja vastu veose kahjustumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ning kas see on veotasu nõudega tasaarvestatud.
2. Maakohus leidis ekslikult, et tasaarvestuse saab teha vaid vastuhagi esitamise teel. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt ka RKTKo 3-2-1-126-13, p 12). Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui jättis tasaarvestuse vastuväite analüüsimata (

§ 442lg 8).

Samuti viis maakohus eelmenetluse läbi ebapiisavalt ning rikkus kohtu selgitamiskohustust (

§ 392

lg 1 p 2, 3 ja 4,

§ 329

lg 3,

§ 351). 4 9.

Kuna kostja esitas nõudele tasaarvestuse vastuväite, pidi maakohus kooskõlas

§-ga 351 selgitama pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid ja kohalduvat materiaalõigust; sh seda, et tasaarvestus saab olla toimunud vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega hagejale. Maakohus rikkus eelmenetluse sätteid (

§ 392

lg 1 p 3 ja p 4), kui jättis välja selgitama tõendid, millega vastuväidet tõendatakse. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas kostjal on hageja vastu nõue ja kas see on tasaarvestatud.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastutab kostja ees CMR art 17 lg 1 alusel. Kahju tekkimine on tõendatud
2. juuli 2016 aktiga (tl 51-52, 108-109). CMR art 25 lg 1 alusel hüvitatakse veose kahjustumisel veose väärtuse vähenemine. Akti kohaselt on kahju veose väärtuse vähenemisest 490,37 eurot, tollimaks 31,41 eurot, tööjõu tasu 94,20 eurot ja papist vahetükid 21,89 eurot. CMR art 25 lg 1 ja CMR art 23 lg 4 koostoimes kuulub hüvitamisele lisaks veose väärtuse vähenemisele ka tollimaks proportsionaalselt kahju suurusele. CMR art 23 lg 4 järgi ei ole vedajal kohustust hüvitada aktis märgitud tööjõu tasu ja papist vahetükke. Puudub informatsioon, et papist vahetükid olid kahjustunud veose osad. Kostja ei ole tasunud hagejale veotasu ning seda ei saa kahjuna käsitleda. Hageja ei esitanud aktis märgitud kahju suurusele, veose väärtusele ja tollimaksule vastuväiteid. Seega on tasaarvestava nõude suurus 521,78 eurot (490,37+31,41).
3. Kahju seisneb kostja kohustuses hüvitada OÜ-le Maadlex veose kahjustumisest tulenev nõue. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei saa hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna ta pole rahvusvahelise veo osapooleks. Kostja on suhtes hagejaga saatja. Saatja on isik, kes sõlmib vedajaga veolepingu. Kuna puudub vaidlus, et hageja vedas veost kostja tellimusel, on kostja nendevahelises veolepingus saatja ja hageja vedaja. OÜ Maadlex on saatja kostja ees, kuna kostjal oli kohustus OÜ Maadlex ees veos sihtkohta vedada (tl 108). Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui üks vedaja sõlmib teise vedajaga eraldi veolepingu oma vedamise kohustuse täitmiseks, on teise vedajaga veolepingu sõlminud isik nendevahelises veolepingus saatjaks. Sellisel juhul ei ole tegu järjestikuse vedamisega CMR art 34 mõttes, kuna vedu ei toimu ühe veolepingu alusel. Veolepingu sõlmimise eelduseks ei ole omandiõigus veosele. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et saatja on OOO Gabrin, kuna ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et neil oleks sõlmitud veoleping OOO Gabriniga.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei vabane vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. CMR art 18 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis CMR art 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta vedajal. Seega pidi hageja vedajana tõendama, et esinesid asjaolud, mis toovad kaasa vedaja vabanemise vastutusest. Kuigi hageja tugineb asjaolule, et veose laadis peale kostja volitatud esindaja, ei ole hageja seda väidet tõendanud. Vedaja vastutab, kui ta ei ole tõendanud CMR art 17 lg 2 eeldusi. Vedaja vastutus ei ole süüline. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et veos laaditakse haagisesse selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Vedaja peab veose paigutamisel arvestama ka erinevate veoste massi ja muude omadustega, samuti veoste paiknemisega haagise erinevates osades. Vajadusel tuleb võtta kasutusele asjakohased abivahendid (nt koormarihmad, veosenurgad, vahelauad, kummimatid). Selleks, et vedaja vabaneks vastutusest nõude esitaja ebaõigete juhiste tõttu veose laadimise ja paigutamise kohta, peab nõude esitaja olema need juhised vedajale selgelt ja otsesõnu esitanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vedaja ei vastuta CMR art 17 lg 1 kohaselt veose kahjustumise eest enne veose vedamiseks vastuvõtmist (nt ka juhul, kui veost vigastas kolmanda isiku või saatja tõstuk laadimise käigus). 5
5. Hageja tugines ka asjaolule, et haagisesse laaditud veose kogus ei vastanud lepingus märgitule ning veose markeering ei olnud piisav. Veosegruppide markeeringu või numeratsiooni ebapiisavus on iseenesest CMR art 18 lg 4 punktis E sätestatud eriline risk, mis võib tuua kaasa vedaja vastutusest vabanemise. Samas peab kahjustumine olema CMR art 18 lg 4 ja 5 kohaselt erilise riski tagajärg. CMR art 17 lg 4 sätestatud eriliste riskide tulemusel veose kaotsimineku või kahjustumise suhtes on tõendamiskoormis CMR artikli 18 lõike 2 alusel jagatud nõude esitaja (saatja) ja vedaja vahel. CMR artikli 18 lõige 2 sätestab, et juhul, kui vedaja tõendab, et veose kaotsiminek või kahjustumine võis olla CMR artikli 17 lõikes 4 sätestatud erilise riski tagajärg, eeldatakse, et kaotsiminek või kahjustumine võis toimuda sel põhjusel. Nõude esitaja võib siiski tõendada, et kaotsiminek või kahjustumine ei olnud täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Hageja ei ole märkinud, kuidas ja millisel viisil võis puudulik numeratsioon viia veose kahjustumiseni. Ainuüksi veose suurem kogus kokkulepitust ei saa veost kahjustada. Sellisel juhul on vedajal õigus mitte laadida peale lepingus sätestatust enam kaupa või küsida juurde veotasu. Seega ei ole vedaja tõendanud, et veose markeeringu või numeratsiooni puudulikkus võis viia veose kahjustumiseni. Hageja ei ole toonud esile, et tegu oli veosegrupiga, mille laadimisel või kinnitamisel omaks markeering või numeratsioon erilist tähendust. Toimikus olevatelt fotodelt nähtub, et pakendid on muljutud (tl 66-69). Muljumine viitab veose liikumisele vedamisel ning ebapiisavale veose kinnitamisele. Tegu on tavapärase riskiga, mida vedamisel aeg-ajalt esineb. Kuna veos oli muljutud, ei ole tõendatud ja usutav ka pakendi puudus lekke põhjusena.
6. VÕS § 198 kohaselt saab tasaarvestuse teha vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. Seetõttu ei toimu tasaarvestus automaatselt, vaid vajab sellekohase tahteavalduse tegemist. Tasaarvestuse avaldus muutub kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt selle kättetoimetamisega teisele poolele. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kostja
7. juuli 2017 pretensioonikiri tasaarvestuse avaldust (tl 105). Selles dokumendis on küll märgitud kahju suurus ja nõue see hüvitada, kuid ei ole tehtud avaldust tasaarvestamiseks. Samas sisaldub tasaarvestuse avaldus kostja
8. märtsi 2017 vastuses hagiavaldusele (tl 48), mis toimetati hagejale kätte
9. märtsil
10. Kuna kostjal on hageja suhtes nõue 521,78 (vt otsuse p 10), lõppes võlasuhe selles ulatuses VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. Hageja nõue koosnes põhinõudest 500 eurot ja
11. märtsiks 2017 (tasaarvestuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud viivisest 24,
12. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale 2 eurot ja 50 senti (524,28-521,78) ning ringkonnakohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
13. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohaldada tuleb Vene Föderatsiooni seadusandlust, kuna veos laaditi Venemaal peale. Kuna tegu on tasulise rahvusvahelise veoga, tuleb vedaja vastutuse osas kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR).
14. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagi rahuldamine 2,50 euro ulatuses jääb alla ühe protsendi nõutud summast. Õige on kostja väide, et maakohus oleks pidanud andma menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 174

lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 4 ja

§ 177lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse 6 jõustumist.

Enne menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist peab maakohus andma kostjale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks maakohtus. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi