3-17-2024/21

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3172024

1. juuni 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Temur Kuršubadze kaebus Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna hoiatuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Temur Kuršubadze Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus Temur Kuršubadze määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
5. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1165409 vabastati Temur Kuršubadze (kaebaja) karistusseadustiku (KarS) § 74 alusel talle sama otsusega mõistetud vanglakaristuse kandmisest tingimisi, allutades ta kolmeaastase katseaja jooksul KarS §s 75 nimetatud käitumiskontrollile.
9. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond tegi
10. septembril 2017 kaebajale kirjaliku hoiatuse KarS § 75 lg 1 p 3 rikkumise eest.
11. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kriminaalhooldusosakonna
12. septembri
13. a hoiatuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks.
14. Tallinna Halduskohus tagastas
15. oktoobri
16. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et süüdlase käitumist katseajal kontrollivad kriminaalhooldusametnik ja maakohus.
17. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuses väitis kaebaja, et käitumiskontrolli tehakse kriminaalhoolduse käigus haldusmenetluses, mitte kriminaalmenetluses. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Seetõttu on kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.
18. Tallina Ringkonnakohus jättis
19. novembri
20. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et KarS § 74 lg 4 alusel tehtud kirjalikul hoiatusel puudub isiku 2 3-17-2024 jaoks iseseisev regulatiivne toime, kuid see võib olla tähtis edaspidiste toimingute sooritamisel, mida kriminaalhooldusametnik isiku suhtes teeb. Kriminaalhooldus kaasneb KarS § 74 alusel siis, kui karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Karistusest tingimisi vabastamine on põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Karistuse kohaldamine allub kriminaalasja lahendamise pädevusega kohtu kontrollile. Kriminaalhooldustoimingute aluseks olevad kaalutlused on karistusõiguslikud. Karistuse kohaldamise asjaoludele hinnangu andmine halduskohtumenetluses oleks ebamõistlik ja võiks tekitada vastuolulisi lahendeid. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 alusel kriminaalhooldusametniku algatatud menetluses või KrMS § 431 alusel kaebaja esitatava kaebusega algatatavas menetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 7.
22. Määruskaebuse lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, sest selles osales Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik. Kaebajale jäeti määruskaebust lahendav kohtukoosseis teatamata, mistõttu tal polnud võimalik taandamisavaldust esitada. 7.
23. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on HKMS § 4 lg 1 alusel pädev halduskohus. KrMS §st 427 ei tulene täitmiskohtuniku pädevust kontrollida kriminaalhoolduse käigus tehtud otsuste ja toimingute õiguspärasust. Kriminaalmenetlusõiguses ei ole menetlusreegleid selle kohta, kuidas lahendada kaebus, millega vaidlustatakse kriminaalhooldusametniku haldusakt. KrMS § 431 lgs 1 sätestatud üldklausel ei ole vaadeldav teistsuguse menetluskorrana HKMS § 4 lg 1 tähenduses (vrd Riigikohtu üldkogu
24. märtsi
25. a otsus asjas nr 3318509, p 71). 7.
26. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimusena KrMS § 431 mõttes. 7.
27. Vaidlustatud otsus on diskretsiooniline haldusakt, mille puhul kehtivad kõik haldusmenetluse nõuded. Vaidlusaluste küsimuste tihe seotus karistusõigusega ei välista halduskohtu pädevust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus ei rikkunud määruskaebuse lahendamisel menetlusnorme. Kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse lahendas kolmeliikmeline koosseis. Määruskaebemenetluse eripära tõttu ei kohaldu sellele kõik apellatsioonimenetluse nõuded. HKMS ei nõua, et määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus tuleb menetlusosalistele eelnevalt teatada asja lahendava kohtu koosseis (vt halduskolleegiumi
29. mai
30. a määrus asjas nr 331615, pd 8 ja 9). Samuti ei keela seadus kaasata ringkonnakohtus haldusasja lahendamisel kohtukoosseisu teiste kolleegiumide kohtunikke.
31. Kaebaja vaidlustab kriminaalhooldusametniku hoiatuse. KarS § 74 lg 4 järgi on kriminaalhooldusametnikul õigus hoiatada kirjalikult süüdlast, kes ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Vaidlustatud hoiatus on seega tehtud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Riigikohus on märkinud, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu
32. aprilli
33. a määrus asjas nr 318170, p 10). 2