2-17-5041/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5041 Tsiviilasi Xxx ja xxx hagi u xxx vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind hagihind 864.- eurot u hagihind 864.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harjumaa) Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa) Hagejate seaduslik esindaja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA, registrikood 12813228, asukoht Tartu mnt 7, 10145 Tallinn) Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Valli Murde (Advokaadibüroo Objartel ja Partneid, asukoht Riia 4, Tartu) Asja arutamine kohtuistungil 24.10.2017.a. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata xxx ja xxx hagi xxx vastu temalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2010.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue. 1. 11.06.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-09-37609, millega tühistati osaliselt Pärnu Maakohtu 29.01.2010.a. kohtuotsus, otsustas kohus: - Välja mõista xxx xxx kasuks alates 03.08.2009.a igakuuliselt 6’525.- krooni alaealiste laste xxx (sünd xxx.a), xxx (sünd xxx.

1. a)ja xxx (sünd xxx.
2. a)ülalpidamiseks kuni tütre xxx täisealiseks saamiseni xxx.a, sealt edasi 4’350.- krooni kuni poegade xxx ja xxx täisealiseks saamiseni xxx.a. - Välja mõista xxx xxx kasuks laste xxx, xxx ja xxx ülalpidamiseks elatis perioodi 02.08.2008.a kuni 02.08.2009.a eest summas 78’300.- krooni. - Võlgnevus 78’300.- krooni tuleb xxx tasuda xxx igakuiste osamaksetena summas 1’000.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Käesoleva aja vääringus peab kostja tasuma seega kummagi hageja ülalpidamiseks 139.eurot elatist kuus. 2. 30.03.2017.a. esitasid xxx ja xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 3. Hagi aluseks on asjaolud, et elukallidus on märkimisväärselt tõusnud võrreldes ajaga, mil esialgu elatis kostjalt välja mõisteti, samuti on suurenenud laste vajadused. Lisaks eeltoodule on ka muutunud seaduses sätestatud elatise miinimummäär. 4. Hagejate seadusliku esindaja ehk nende ema xxx töötasu suuruseks on xxx õpetajana töötades 1230,34 kuni 1359,85 eurot (t/l 18). 5. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad kohtule dokumentaalsete tõenditena Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas xxx ja xxx palgatõendi xxx. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 6. Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei võimalda tema varaline olukord maksta rohkem elatist kui temalt välja on mõistetud, sest ta on osaliselt töövõimetu, tema töövõime kaotuse protsent on 60%, tema ainukeseks sissetulekuteks on pension 200,95 € ja sotsiaaltoetus 46,28 € millest kohtutäitur peab igakuiselt elatise katteks kinni poole. Seega jääb kostjale endale elamiseks 150.- eurot kuus. 7. Kostja sõnul tekkis tal töövõime kaotus seoses sellega, et ta kukkusin 2014.a septembris katuselt alla, murdis mõlemad kannaluud, mille tagajärjel oli ta kolm kuud ratastoolis ning nüüd liigub karguga. Prognoosi kohaselt ei taastu tema tervis kunagi, sest talle on paigaldatud jalgadesse metallkonstruktsioonid. 8. Kostja sõnul elab ta oma tuttavate juures Võrus, kus ta elamise eest midagi maksma ei pea, sest aitab majaomanikku majapidamistöödes. 9. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et elukallidus on võrreldes 2010. aastaga tõusnud, kuid tema majanduslik olukord on võrreldes 2010.a halvenenud, sest tema töövõime on 2 vähenenud. 10. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo otsuse kostjal keskmise puude tuvastamise kohta, tõendi töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuse suuruse kohta, oma pangakonto väljavõttes Swedbankist, kus tal vabad vahendid puuduvad ja SEB Pangast, kus tal on vabu vahendeid 6,72 eurot ning 2016.a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli tema sissetulekuks 2016.a. Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud 2508,69 eurot. Kohtu poolt kogutud tõendid. 11. Kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt ei ole kostja töötanud alates 2014. oktoobrist (tõendab e-maksuameti väljavõte), kostjale ei kuulu kinnisvara (tõendab kinnistusraamatu väljavõte), kuid kostjale kuulub Maanteeameti Autoregistri väljavõtte kohaselt sõiduauto Volkswagen Golf, mille ehitusaasta on 1992. Kohtuotsuse põhjendused. 12. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 13. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(
3. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
4. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Käesoleval juhul on hagejad esitanud hagi alusel, et elukallidus on tõusnud Eesti Vabariigis võrreldes esialgse elatise suuruse kindlaksmääramise ajaga, nende kulud on kasvanud ning muutunud on ka seaduses sätestatud elatise miinimummäär ja kostja peaks hagejate hinnangul maksma neile elatist pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. 3 Lisaks osundatud seadusesätetele kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel ka PKS § 102 sätestatu, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustama enese ülalpidamist, kuid kui täita tuleb alaealise lapse ülalpidamise kohustust ja vanem on eelpool kirjeldatud olukorras, peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt ning erandina võib kohus välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatise ka alla seaduses sätestatud alammäära kui selleks esineb mõjuv põhjus (PKS § 102 lg 2), milleks muuhulgas võib olla sama paragrahvi 4. lause kohaselt ka vanema töövõimetus, kuid ka vanema halb majanduslik seisund, millisele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-17. 14. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et: - hagejad on kostja alaealised pojad; - ja elavad koos emaga; - Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab kostja maksma kummalegi hagejale elatist 139.- eurot kuus; - kostja täidab oma elatise maksmise kohustust kohtutäituri kaudu, kes peab kinni tema töövõimetuspensionist ja sotsiaaltoetusest igakuiselt poole, - kostja sissetulekuks on tema töövõimetuspension 200,95 € ja sotsiaaltoetus 46,28 € ja - hagejate ema sissetulekuks on keskmiselt 1289,92 eurot kuus, kontrollib kohus järgnevalt kas esinevad alused kostjalt välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks või mitte. 15. Kohus nõustub hagejaga, et formaalne alus elatise suuruse muutmiseks tuleneb juba asjaolust, et käesoleval ajal on elatise miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule 235.- eurot kuus ehk siis 96.- eurot suurem kummagi hageja kohta võrreldes ajaga kui kostjalt elatis välja mõisteti. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et elukallidus on võrreldes 2010.aastaga kasvanud ja laste kulutused suurenenud. Kuna aga elatise suuruse muutmisel tuleb kontrollida ka kõiki neid eeldusi, mis esinevad elatise väljamõistmisel ja lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, samuti vanemate varalist olukorda ja suutlikkust ülalpidamist anda, asub kohus seisukohale, et ei ole tulenevalt asjaolust, et ta on osaliselt töövõimetu keskmise puudega isik kellel esineb liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle, mida tõendab Sotsiaalkindlustusameti otsus, ning tema töövõimetuspensioni suuruseks on 200,95 eurot ning sotsiaaltoetuse suuruseks 46,28 eurot, suuteline maksma oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, sest kostjal jääb juba praegu kätte igakuiseks elamiseks üksnes 150.- eurot kui kohtutäitur pool tema pensionist ja sotsiaalteotusest hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise katteks kinni peab. Kohus leiab, et olukorras kus üks laste vanematest on osaliselt töövõimetu ning tema varanduslik olukord ei võimalda maksta elatist isegi seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb teisel vanemal panustada laste ülalpidamisse suuremas ulatuses, et laste vajadused saaksid kaetud. Nii on see kas käesoleval juhul, sest laste ema u sissetulek on üle 5 korra suurem kui laste isa u sissetulek (t/l 18 ja 33). Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate nõue kostjalt väljamõistetud elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest 4 tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hagejad esitasid kohtusse hagi elatise suurendamiseks 139.- eurolt 235.- eurole ehk 96.- euro võrra kuus, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagihind 864.- eurot (9 x 96) eurot Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 17. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 164 lg 4 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta poolte menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt osundatud seadusesättest jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sest kõigi menetluskulude jätmine alaealiste hagejate kanda oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane vaatamata sellele, et kohus jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Kostjale riigi õigusabi osutanud esindaja menetluskulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5