Obsah (7)

§ 15§ 101§ 141§ 40§ 41§ 139§ 1773

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-7027 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 15

lg 2 - § 101 p 1, 8 ja

§ 101

p 1, 7, 8 järgi , mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust,

§ 141

lg 2 p 1, 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti Roman Braginskile liitkaristuseks 17 aastat vangistust.

§ 41alusel suurendati mõistetud karistust EV Ülemkohtu 07.04.1992.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning Roman Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat vangistust. Harju Maakohtu 29.01.2001. a otsusega mõisteti Roman Braginski süüdi

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 40lg 3 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.03.2000.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 16 aastat 7 kuud 23 päeva, võrra. Roman Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 19 aastat vangistust. Harju Maakohtu 18.04.2002. a otsusega mõisteti Roman Braginski süüdi

§ 1773

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 41alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.01.2001.

a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 17 aastat 9 kuud 11 päeva, võrra. Roman Braginskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 13.05.

1. a otsusega on Roman Braginski süüdi tunnistatud KarS § 330 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt on mõistetavat karistust vähendatud 1/3 võrra ja Roman Braginskile mõistetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati Roman Braginskile mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.
2. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 11 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust, võrra. Roman Braginskile mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud 4 päeva vangistust. Harju Maakohtu 02.04.
3. a määrusega vabastati Roman Braginski Harju Maakohtu 13.05.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7027 KarS § 330 järgi mõistetud karistusest (4 kuud vangistust). Roman Braginski ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Harju Maakohtu 18.04.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1/1-135/02 moodustatud liitkaristus, s.o vangistus 18 aastat 3 kuud. 10.05.2018 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid Roman Braginski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav risk vanglas ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb tahtliku tapmise katses raskendavail asjaoludes, tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel, röövimises, narkootikumide vahendamises. Tapmisel võib kasutada abivahendeid nagu nuga ja ehitusnuga. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik soovib saada majanduslikku kasu ning kui ei oska leida probleemidele adekvaatseid lahendusmeetmeid. Ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine ning tegutsemine grupis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla ei toeta R. Braginski tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Roman Braginski märkis, et soovib vabaneda enne tähtaegselt. Vangistust kannab
6. korda ja mõlemad tapmise eest. On 19 aastat vangistuses olnud. Enamuses töötanud erinevatel töödel, puitmaju teinud, ehitusfirmas, mööblit teinud, õmblustöökojas, aga praegu tegi koristustöid. Avavanglas on viibinud natuke üle aasta. Distsiplinaarkaristused olid juhuslikud, kui töölt tuli, oli ununenud spooninuga taskusse ja teine oli üks liigne plastmasskarp. Elukohta ei ole, aga tööandja on nõus pakkuma XXX. Tööandja on vana tuttav ja tal on oma firma ja ta aitab kinnipeetavat juba 3 aastat ja tegeleb ventilatsiooni paigaldusega ja see töö on tuttav. Lähedastest on õde ja ema, ema on vanadekodus, aga kaks korda on kodus käinud tema juures. Kuritegudele on viinud alkohol, suhtus ellu kergemeelselt. Praegu on teised väärtushinnangud. Ei ole 19 aastat tarvitanud ja on puhkusel käinud ja praegu ei taha üldse. Kui pannakse alkoholikeeld, siis raskusi see ei valmista. Tuttavaid, sõpru varasemast kriminaalsest elust jäänud ei ole. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et väga kahetseb oma tegu, on palju sellele mõelnud. On väga kaua vanglas olnud ja väsinud, väga väsinud. Nii kaua kui on terve ja jõudu on, tahaks kindlustada endale tulevik vanaduspõlveks ja võimalusel luua pere. Lubab, et ei riku enam seadust. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Roman Braginski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Roman Braginski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isik kannab teist reaalset vangistust. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele omandamine ja alates 14.08.2017.a osaleb isik järelvalveta väljaspool vanglat tööhõives OÜ T. U. Vabanemise korral on isikul kindel töökoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puuduvad vabaduses toetavad lähedased ja ka kriminaalhooldusametniku poolt eelnevalt kontrollitud elukoht, kuhu oleks isikul võimalus vabanemise korral elama asuda. Negatiivne on ka fakt, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Sooritatud kuritegude puhul vähendab isik enda süüd ning suunab selle välistele teguritele. Kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Roman Braginski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Roman Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märgib, et aprill 2017 iseloomustuses märgitakse riskiks alkohol, aga 3 detsember 2016 on leitud, et alkoholi tarbimisega seotud riskid puuduvad. Vabaduses Braginskil alkoholiga probleeme ei olnud. 2014 Braginski läbis alkoholi kuritarvitamisega seotud programmi Eluviitreening. Programmi läbiviijate hinnangul ei ole vaja olnud programmi läbida, samuti Braginski narkootikume tarvitanud ei ole. Alates 23.12.2016 toetab Tartu vangla Braginski ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on vanglas omandanud lukksepa eriala. E. G. OÜ on esitanud garantiikirja, kus ta garanteerib isikule töö ja elamiskoha aadressil XXX. See tähendab, et peale vabanemist on tagatud elu ja töökoht, millega ta integreerub kiiresti ühiskonda. Braginski on vangistuse ajal töötanud, mis soodustab rehabilitatsiooni, on läbinud sotsiaalprogrammid ja soovib loobuda kuritegevusest. Samuti on tal kehtiv elamisluba. Ennetähtaegne vabanemine tagab kriminaalhoolduse ja järelevalve. Kaitsja toetab Braginski taotlust ennetähtaegselt vanglast vabanemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Roman Braginski kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Roman Braginski temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 16 aasta ja 1 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral garanteerib isikule elukoha tema tulevane tööandja E. OÜ (endine N. C. G. OÜ) ning hilisemalt on täpsustatud aadressiks Vilde tee XXX. Samas ei nähtu materjalidest, et antud aadressi oleks kriminaalhooldusametnik kontrollinud, kuigi teade elukoha aadressi täpsustamiseks on tehtud 24.04.2018, so ligi 2 nädalat enne ennetähtaegse vabastamise materjalide jõudmist kohtusse. Seda, et kinnipeetaval oleks käesoleval hetkel olemas kindel ja kontrollitud elukoht, ei nähtu. XXX võimaliku eluruumi puhul ei ole teada, mis seisus antud eluruum on, kes on selle omanik, kes sinna veel lisaks kinnipeetavale elama asuvad ning kas kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samas nähtuvad asja materjalidest mitmed kinnipeetava vabastamist toetavad ning isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht, tema käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Isik on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ja omandanud eriala. Juba aasta aega on kinnipeetav viibinud avavanglas ning käinud tööl vanglast väljaspool OÜs T. U. Ettevõte iseloomustab kinnipeetavat kui kohusetruud ja initsiatiivikat töötajat, kes on kollektiivis edukalt toime tulnud. Kuivõrd esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et antud juhul on mõistlik määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühem tähtaeg kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
7. Selle aja jooksul on võimalik korraldada vabanemisjärgse elukoha kontroll, et järgmisel asja arutamisel on isikul olemas kindel ja kontrollitud elukoht. Samuti märgib kohus, et Roman Braginski on isik, kes võiks kaaluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist. Isik on pikalt olnud ühiskonnast eraldatud ning elektrooniline valve võimaldaks parema järelevalve isiku üle vangistuse järel ning pakuks ka lisatuge vabadusega kohanemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Roman Braginski tuleb jätta vabastamata temale Harju Maakohtu 02.04.2015 lahendiga asjas nr 1-09-7027 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning tema suhtes tuleb määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks lühem tähtaeg kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
8. Vanglal tuleb esitada kohtule materjalid 6 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik