KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2018, Tallinn Haldusasja numbe

) §-s 151 ning sinna ei kuulu üheselt mõistetavalt pikaajalise kaitstud töö teenus, mida kõnealuse riigihanke raames hangiti. Seega ei saa spetsialisti tööandja tegevusloa nõuet tuletada ka asjaolust, et hangitav teenus eeldab vastavat tegevusluba. RHS § 124 lg 1 kohaselt on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS tähenduses ei seostu automaatselt

-st tuleneva erihoolekandeteenuse loakohustuslikkusega. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole asunud seisukohale, et hankijal oleks pidanud tekkima CV-s kajastatu osas kahtlus mingil muul ajendil kui seonduvalt tegevusloa puudumisega MTÜ-l Habitus. Sellist kahtlust ei nähtu ka toimiku materjalidest. Hankija poolt pakkuja vastavaks hindamise otsuse õiguspärasusele tuleb anda hinnang vastava otsuse tegemise aja seisuga. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal pidi mõistlikult tekkima kolmanda isiku spetsialistide CV-de pinnalt kahtlus, et seal on kajastatud ebaõiget infot. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et pakkuja ei esita pakkumuses väärinfot. Igasuguste pakkumuses sisalduvate faktiväidete ülekontrollimist vastavaks ja edukaks tunnistamise faasis ei saa pidada eesmärgipäraseks. Kui tagantjärele ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse kahtluse tekkeks, et pakkumus sisaldas ebaõiget teavet, siis saab see olla ajendiks hankijale järelkontrolli läbiviimiseks ja vajadusel ka hankelepingu ülesütlemiseks (RHS § 124 lg 1 p 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. MTÜ Avitus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 5

§ 147

sätestab loakohustuse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks.

§ 151

sätestab loakohustuse sotsiaalteenuse osutamiseks, kusjuures sotsiaalteenuse alla liigituvad ka kõik erihoolekandeteenused. Erihoolekandeteenused on loetletud sotsiaalkindluse seaduse 3. jaos ja nendeks on igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Hankega tellitav teenus on

mõistes erihoolekandeteenus (töötamise toetamise teenus

§-de 91–93 tähenduses), mille osutamine eeldab tegevusloa olemasolu.

§ 77

lg 5 kohaselt võib erihoolekandeteenuse osutamiseks halduslepingu sõlmida isikuga, kellele on väljastatud tegevusluba

3. jaos nimetatud teenuse osutamiseks. Halduskohtu seisukoht, et nõutavat kogemust saab omandada ka töötades erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba mitteomava isiku juures, on ekslik. Kogemuse omandamine ei saa olla võimalik isiku juures, kes tegutseb teenuse osutamisel ilma tegevusloata. Sel juhul kaoks vastava teenuse üle igasugunegi kontroll ja riigihankemenetluses kogemuse nõude kehtestamisel poleks hankijatel reaalselt võimalik kontrollida kogemuse olemasolu. Hankija ei tohi

§ 77

lg-st 5 ja § 151 p-st 6 tulenevalt sõlmida hankelepingut isikuga, kellel puudub tegevusluba töötamise toetamise teenuse osutamiseks. MTÜ Habitus omas erihoolekande tegevusluba kuni 30.12.2016, mistõttu ei tohtinud MTÜ Habitus pärast nimetatud kuupäeva erihoolekandeteenust osutada ja kolmanda isiku spetsialistid M. L., K. P. ja E. T. ei saanud pärast nimetatud kuupäeva MTÜ-s Habitus töötamisega omandada hankija poolt nõutud töökogemust. RHS 3. peatükk näeb ette erihangete korra, sh RHS § 126 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid. Kuna hankija kasutas erimenetluse võimalust, järeldub, et hankija tellib sotsiaalteenust, mis kuulub

reguleerimise valdkonda. Halduskohus piirdus ekslikult vaid riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjenduste hindamisega. Vaidlustuses selgitati, et 21.11.2016 kuni 31.08.2017 ei olnud MTÜ-l Habitus ühtegi klienti. Vaidlustaja esitas selle väite kinnistuseks ka erihoolekandeteenuse osutajate nimekirja ja erihoolekandeteenuse järjekorrad. Kuna halduskohus piiras vaidlustaja juurdepääsu toimikule ja seetõttu ei olnud vaidlustajal võimalik kolmanda isiku spetsialistide CV-dega tutvuda, siis ei tea vaidlustaja, kas kolmas isik esitas valeandmeid või ei olnud CV-dest võimalik järeldada kolmanda isiku spetsialistide nõuetele vastavust. Mõlemal juhul on hankija otsus õigusvastane. Riigikohtu 15.03.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-7-17 (p-d 10 ja 11) on käsitletud pakkuja poolt valeandmete esitamise tagajärgi olukorras, kus hankija ei pruukinud olla valeandmete esitamisest teadlik, ning selgitatud, et valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses esitatule. RHS § 38 lg 1 p 6 kohustab hankija valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama ning keelab temaga hankelepingut sõlmida. Tegemist on absoluutse keeluga, mis muudab sellise pakkuja kvalifitseerimise ning tema pakkumuse 6

§-des 97–107 nimetatud riigi korraldatavate erihoolekandeteenuste hulka. Erihoolekandeteenused on viidatud paragrahvides ammendavalt loetletud. Seega ei ole selle teenuse osutamiseks vajalik vastava tegevusloa olemasolu. Kuna

ei sätesta ammendavat loetelu võimalikest sotsiaalteenustest, siis ei ole erihoolekandeteenused ainukesed psüühikahäirega isikutele suunatud teenused, mistõttu võivad spetsialistid osaleda ka nende teenuste osutamisel. Töötamise toetamise teenuse eesmärk ja saamise tingimused on sätestatud

§-des 91–93.

§ 92

p 1 kohaselt on õigus saada töötamise toetamise teenust täisealisel isikul, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, kusjuures välistatud on

§ 72lõikes 2 nimetatud juhud.

Hangitav teenus on mõeldud laiemale sihtgrupile kui vaid psüühikahäirega isikud ning mingisuguseid eraldi terviseseisundist tulenevaid välistusi teenuse saamiseks ette nähtud ei ole. Vastavalt riigihanke tehnilise kirjelduse p-le 3.3 ei tohi pikaajalise kaitstud töötamise teenusel olev isik samaaegselt saada töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist) ega lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast). Sellise piirangu kehtestamine näitab, et hangitava teenuse puhul ei ole tegemist töötamise toetamise teenusega kui Sotsiaalkindlustusameti korraldatava erihoolekandeteenusega. Erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ei ole vaja korraldada riigihanget, kuna lepingu sõlmimine toimub vastavalt

§-s 77 sätestatule.

§-s 77 on ette nähtud, et erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks avaldab Sotsiaalkindlustusamet sellekohase teate ning sõlmib lepingu kõigi taotluse esitanud teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba erihoolekandeteenuse osutamiseks.

ei sätesta ammendavat loetelu kõigist osutatavatest sotsiaalteenustest ning makstavatest sotsiaaltoetustest.

§ 14lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest 7

ei reguleeri ammendavalt kõiki osutatavaid sotsiaalteenuseid, siis ei tähenda igasugune sotsiaalteenuse hankimine

reguleerimisalasse kuuluva teenuse hankimist. Hankijale teadaolevalt ei ole pakkujad vaidlusaluses hankemenetluses valeandmeid esitanud ning ühtegi pakkujat ei ole vastaval alusel hankest kõrvaldatud. Apellandi sellekohased arvamused on spekulatiivsed ja asjakohatud. 11. MTÜ Päikeseringi Selts palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetlusele kohalduvad klassikalisest hankemenetlusest erinevad reeglid. RHS § 126 lg 7 sätestab, et hankija järgib küll riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuid võtab ka arvesse tellitava teenuse eripärasid. Halduskohus leidis õigesti, et hankija sai kontrollida pakkumuste vastavust spetsialistide töökogemuse osas üksnes CV-de põhjal. Apellandi seisukoht, et arvesse tuli võtta ka MTÜ Habitus tegevusloaga seonduvat, on ekslik. Hankija ei saanud pakkujalt nõuda selliste täiendavate dokumentide esitamist, mida ei olnud nõutud hanketingimustes. Hankemenetluse objektiks ei olnud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 sätestatud teenus, vaid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt kaitstud töö teenuse tellimisele. Seega on asjakohatud vaidlustaja viited

-le. MTÜ-l Habitus olid kehtivad lepingud samalaadsete teenuste pakkumisel nii Eesti Töötukassaga kui ka Sotsiaalkindlustusametiga. Seega tegeles spetsialistide tööandja nõutud teenuse pakkumisega ning spetsialistid olid seal klienditööd tegevad isikud. Halduskohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata osa kolmanda isiku menetluskuludest halduskohtus (1600 eurot tegelikult kantud 3952,80 eurost). Kolmas isik ei saanud valida, kas praeguses kohtuasjas osaleda. Menetlus on olnud keerukas ja mahukas ning õigusteadmistega esindaja osalemine oli vältimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Õige on apellandi seisukoht, et kaebuse esitamisel oli Riigi Tugiteenuste Keskus HKMS § 104 lg 10 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigi Tugiteenuste Keskus on tema põhimääruse § 1 kohaselt valitsusasutus ja esindab kohtumenetluses seega riiki. Riigilõivuseaduse § 60 lg 5 ei ole HKMS § 104 lg 10 suhtes erinorm ega nõua riigilt kui menetlusosaliselt hankeasjades kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist. Riigilõivuseaduse viidatud säte käsitleb mistahes isiku poolt hankeasjas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist ning riigiasutuse vabastamine riigilõivu tasumisest kui üldreeglist laieneb ka hankeasjades kaebuse esitamisele. Hankijal on seetõttu võimalik esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Seda summat ei saa apellandilt hankija kasuks välja mõista.
2. Hangitavat teenust ei saa samastada töötamise toetamise teenusega, kuigi teenused on sarnased. Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Töötamise toetamise teenuse sisu on avatud

§ 91

lg-s 2: alates isiku motiveerimisest tööle asuma ja isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö leidmisest kuni isiku ettevalmistamiseni iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks, sealjuures 8

§-s 151 nimetatud teenuste osutamisel, vaid on kirjeldatud tehtud tööd sisuliselt, seostamata seda ühegi loakohustusliku tegevusega. Isikud, kellega töötamise kogemus peab spetsialistidel olema, ei pea vastama töötamise toetamise teenuse saajale esitatud nõuetele (

§ 92

). Kui

§ 92

järgi peab teenuse saajal olema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, siis spetsialistil võib vastavusnõude kohaselt olla töökogemus ka nägemis- või liitpuudega või peaajutrauma läbi elanud isikuga. Töötamise toetamise teenuse ja nõutava töökogemuse klientide ring saab kattuda seega vaid osaliselt (isikud, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ning kes seejuures vastavad

§ 92p-des 2 ja 3 sätestatud täiendavatele tingimustele).

15. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et spetsialistidelt ei nõutud töötamist tööandja juures, kes oleks osutanud

§-s 151 nimetatud teenust. MTÜ Habitus tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei too kaasa kolmanda isiku spetsialistidel nõutava töökogemuse puudumist ja sellest lähtudes hankija otsuse õigusvastasust.

1. M. L., K. P. ja E. T. CV-dest (riigihangete vaidlustuskomisjoni toimiku lehed 212, 214 ja 220 juurdepääsupiirangutega dokumentide hulgas) nähtub, et spetsialistide nõutav töökogemus on omandatud töötamisel MTÜ-s Habitus töötamisel tegevusjuhendajana või tugiisikuna. Vaidlustus tuli kohtumenetluses vaidluse all olevas osas rahuldada üksnes juhul, kui kolmanda isiku kolm nimetatud spetsialisti ei omandanud MTÜ-s Habitus vajalikku töökogemust.
2. Kõigi eelnimetatute CV-dest nähtuvad tööülesanded: klientide kaardistamine, ressursside hindamine, vajadusel suunamine lisateenusele, erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate klientide nõustamine ja jõustamine, samuti kodukülastused. Üksnes CV-de põhjal ei ole võimalik veenduda nende töötajate täpsetes tööülesannetes, sh isikutes, kellega töötati (st kas tegelemine erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate klientidega hõlmas ka praktilist töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või kes on läbi elanud peaajutrauma). Hankija ei pea piirduma kahtluse korral – olukorras, kus CV-st täpne tööalane tegevus ei nähtu – vaid nende dokumentide põhjal hinnangu andmisega, mis tuli esitada koos pakkumusega. Apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-717 on asjakohane, sest pakkumuste vastavuse hindamisel ei pidanud kontroll piirduma üksnes pakkumusele lisatud dokumentide hindamisega. RHS § 114 lg 2 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid tõendeid ja selgitusi pakkumuse vastavuse kontrollimiseks. Ka vastavusnõudele nr 116 vastavuse kontrollimisel oli hankijal selline võimalus olemas, kui tal tekkis kahtlus, et CVdes näidatud andmed ei ole piisavad.
3. Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses on esitatud sellised tõendid, mis kinnitavad kolmanda isiku vaidlusaluste spetsialistide töötamist just vastavusnõude p-s 116 nimetatud isikutega. Muu hulgas on Eesti Töötukassa sõlminud MTÜ-ga Habitus kaitstud töö teenuse tellimise hankelepingu, mille mittetäitmise kohta pärast Sotsiaalkindlustusameti 9