3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Vitali Jurjevi keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 1 5.
lg 5 alusel allutada Vitali Jurjev käitumiskontrollile kestusega kuni 23.06.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Vitali Jurjevile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) osalema sotsiaalprogrammis.
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta vangistusega.
Jurjevi eelvangistuses viibimise aeg alates 16.03.2015 kuni 17.08.2015, s.o 5 kuud 2 päeva, ja mõisteti V. Jurjevi kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust.
Jurjev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal talle täitmiseks 2 määratud kontrollkohustusi ning
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Tartu Maakohtu 28.11.2016 määrusega pöörati
Jurjevile Tartu Maakohtu 17.08.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. 27.03.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Vitali Jurjevi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond ja nii tuttavad kui ka võõrad isikud, kellega võib tekkida konflikt või tarvitatakse koos alkoholi. Oht seisneb röövimiste toimepanemises, füüsilises vägivallas ja kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda surmaga. Oht on kõige tõenäolisem majandusliku olukorra halvenemisel, legaalse sissetuleku puudumisel, konfliktide tekkimisel ja alkoholijoobe korral. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42% Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Tartu Vangla isiku elektroonilist ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Vitali Jurjev selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses 11 kord ja karistus röövimise eest. Oli seal, aga ei võtnud midagi. Kui vanglasse tuli pandi kohe tööle ja läbis programmi Agressiivsuse asendamise treening ja ühe teise programmi. Praegu töötab. Pärnusse Aktiviseerimiskeskusesse asub elama, et mitte tuttavatega kohtuda. Läheb seal tööle, teeb juhiload. Tartus ei tule kuidagi välja. Tahab teha load ja töötada autojuhina. Lisaks elukaaslasele on lähedastest veel sugulased, õed, vennad, kes ei ole kriminaalse taustaga. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Narkootikume ei tarvita, alkoholi ei tohi ka enam. On valmis loobuma ja alluma ravile. Varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumise on tinginud alkohol. Eluviisitreeningu programmi peab kinnipeetav heaks, märkides, et see aitab palju. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole olnud. On varem töötanud raudteel ja seal on tuttavad, kellega suhtles ja teda võetakse tööle. Tartus üritaks ka raudteele jääda, seal on stabiilne töötasu, aga on võimalus ka mööblivabrikusse minna. Elukaaslane tarvitab peo puhul sõbrannadega alkoholi, aga muidu mitte ja töötab Maximas. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et kahetseb, et seadust rikkus ja ei täitnud nõudeid. Püüab kõik heaks teha ja on ka psühhiaatri juurde aja pannud. Prokurör Ene Uljanova teatas, et ei soovi KrMS § 432 lg 33 alusel istungil osaleda. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vitali Jurjevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isik kannab üheksandat reaalset vanglakaristust. Vangla iseloomustuse süüdimõistetu aastakümneid jätkanud kuritegude sooritamist. kohaselt on Süüdimõistetu puhul on positiivsed asjaolud kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine ja osalemine tööhõives. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Samuti asjaolu, et isik loobus osalemast programmist Eluviisitreening. Vabanemise korral puudub isikul töökoht 3 ja seega ka sissetulek (vabanemisfondis 99,42 €). Vabanemise korral puudub isikul tugivõrgustik. Kuna tegemist oli I astme kuriteoga, isikul on mitu kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt juba vangistust kandnud, aga eelkõige seetõttu, et isik ei suutnud korduvalt ja erinevatel viisidel (registreerimiskohustuse täitmata jätmine, alkoholikeelu täitmata jätmine) järgida kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu tema karistus täitmisele pöörati, siis puudub igasugune veendumus, et nüüd suudab isik kriminaalhoolduse nõudeid täita, arvestades, et sellega kaasneb ka elektrooniline valve. Isik on korduvalt näidanud oma suutmatust neid nõudeid täita. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Vitali Jurjevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vitali Jurjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja palub taotlus rahuldada ning märgib järgmist. Kinnipeetav on 55-aastane mees, kes on üle poole karistusest kandnud ja vabanemiseni jääks 1 aasta 19 päeva. Teda on küll korduvalt karistatud, aga praeguseks on kehtiv üks ainuke karistus, mis näitab seda, et kuritegude vahel on olnud küllaltki pikk periood. Karistuse kandmine on möödunud positiivselt, ta on läbinud ITK täielikult, töötab vanglas ja läbinud 2 suurt 2-kuulist programmi. Eluviistreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Teda iseloomustatakse positiivselt ja nüüd on ta läbinud nõustamise vabanemiseks. Positiivne on eluase, haridus, narkootikumide mittetarvitamine ja tervis on korras. Negatiivsena on varasem karistatus. Jurjev tahab vabaneda alkoholist, ta on ka varem püüdnud sellega hakkama saada, see ei ole õnnestunud, aga nüüd proovib uuesti. On positiivne, et isik tunnistab probleemi ja püüab lahti saada. Tal on suur pere, kes kõik on seadusekuulekad inimesed ja neil on kõigil Eesti kodakondsus. Tema motivatsioon hakata korralikuks on elukaaslane ja viimane elab XXX tänaval. Algselt tahab ta elada XXX, et olla eemal eelnevatest sõpradest. Vangla ei toeta tema vabastamist eeskätt just selle tõttu, et tal on varasem kriminaalne taust, aga protsendid on väikesed. Varem on ta olnud kriminaalhooldusel, teinud ka ÜKT ja 2 korral on see möödunud positiivselt ja 2 korral ei õnnestunud. Viimati jäi tal tegemata 20 tundi ja see tõi kaasa vangistuse. Jurjev tahab hakata tegelema alkoholiprobleemiga, vabaneda sellest, teha juhiload ja hakata autojuhiks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Jurjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud ning ei nõustu prokuratuuri ja vangla seisukohtadega. Vitali Jurjev kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Vitali Jurjev on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 6 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 4 Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nii vangla kui ka prokuratuur on oma arvamustes viidanud sellele, et süüdlast on kriminaalkorras karistatud 11 korda – 1 kehtiv ja 10 arhiveeritut (vangla iseloomustuses), prokuratuur on eitava seisukoha rajanud sellele, et isikul on mitu kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt ( 9 korda ) juba vangistust kandnud. Kohus on seisukohal, et antud asjas sellistele andmetele tugineda ei tohi. Sellisele seisukohale on asunud EV Riigikohus mitmes lahendis, viimati näiteks 07.02.2018 kriminaalkolleegiumi lahendis 1-14-10087, p. 30jj. Nimetatud lahendist tuleneb, et Riigikohtu praktikast nähtub selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab
lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et
lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (kehtiva seaduse puhul sisalduvad karistusandmete kustutamise tähtajad KarRS §-s 24). Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Karistusregistrist nähtub, et Vitali Jurjevil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja kolm väärteokaristust. Seega on Vitali Jurjev suutnud mõnda aega õiguskuulekalt elada enne, kui taas sattus vanglakaristust kandma. Kohtu Infosüsteemi andmetel ongi V.Jurjev praegu kandmas seda ainsat kehtivat kriminaalkaristust, mis algselt 17.08.2015 kohtuotsusega mõisteti talle
Reaalsele täitmisele on pööratud karistus 28.11.2016 kohtumäärusega, kuna süüdlane ei suutnud hoiduda juulis ja augustis 2016 alkoholi tarvitamisest ja eiras ka registreerimiskohustust. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede 5 kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt ühtki kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Vitali Jurjev on läbinud programmid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ( 2018 II kvartal ) ning osalenud majandusabitöödel. Suhtluses ametiisikutega ei ole probleeme täheldatud. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest. Soovile jätkata elu seadustest kinni pidades viitab kinnipeetava tahe asuda Tartu linna asemel elama aadressil Rääma 23, Pärnu linn, kus asub XXX. XXX M. V. on andnud kirjaliku nõusoleku Vitali Jurjevile elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Seega on isikul kindel elukoht, mis on samuti ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal oleks võimalik elada ka Tartus elukaaslase juures, kuid ta sooviks on vabaneda vanadest kriminaalse taustaga tuttavatest ning selleks annab just Pärnu võimaluse vanglast vabanenutele tugiteenuse näol. Lisaks on koostöös Aktiviseerimiskeskuse Tulevik meeskonnaga võimalik leida ka töökoht. Esialgselt on kinnipeetav mõelnud tööle asumist raudteel või T. U. , kui on valmis Tartusse naasma. Samuti on kinnipeetaval pikaajalisemalt kavas omandada mootorsõiduki juhtimisõigus ning võimalusel hakata kaugsõiduautojuhina tööle. Kõige suurem risk kinnipeetava seadusekuulekuse ning retsidiivsuse seisukohalt on alkoholi tarbimine, mis ongi V.Jurjevi toonud reaalset karistust kandma, kuna rikkus kriminaalhoolduse tingimusi eelkõige jätkates alkoholi tarvitamist. Samuti on alkoholil olnud roll kuritegude toimepanemises süüdlase poolt. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Isik on kinnitanud, et on valmis alluma sõltuvusravile. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning tal on soov konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest ja otsida abi professionaalidelt. On ilmselge, et toetuseta ja meditsiinilise abita süüdlane alkoholsõltuvusest ei vabane, üksnes alkoholi tarvitamise keeld ei ravi sõltuvust. Et tegemist on haigusliku seisundiga, siis tuleb antud küsimust vaadelda kompleksselt. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule
lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda alkoholi tarvitamisest ning samuti p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, et välistada tagasilangus ning kinnitada varasemates programmides omandatut. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Elektroonilisele järelevalvele allutamine koos kriminaalhooldusnõuetega on samuti range ja nõuab isikult endalt äärmiselt punktuaalset lähenemist ja olulisi muutusi senistes hoiakutes. Kohus loodab, et isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Vitali Jurjevile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik normikohaselt ja ühegi erandita . Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos 6 elektroonilise valve kohaldamisega annaks käesoleval hetkel tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Vitali Jurjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 04.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vitali Jurjev riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.