Samaks kuupäevaks 1/3 2-18-2706 tuleb apellatsioonikaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonikaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonikaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK
) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtule 05.03.2018 edastatud vastuses märkinud, et palub hagi rahuldada. Kohus käsitleb eelöeldut hagi õigeksvõtuna. Seega rahuldab kohus esitatud hagi.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viisatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulud
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 3 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega hageja on MTÜ-st ilma põhjuseta välja arvatud) põhjustanud hagi esitamise tema vastu, on kohus seisukohal, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja on oma avaltuses 09.04.2018.a. nõustunud hageja menetluskuludega ega ole esitanud nende osas vastuväiteid. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot (300 eurot hagi esitamise ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest) ja õigusabikulu 594 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on kohtule esitatud andmete kohaselt olnud 110 eurot. 2/3 2-18-2706 Kohus leiab, et vastav tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud täies ulatuses. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-6513 p 16). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, sellepärast tema ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.