1-15-3320/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-3320 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Leonid Tsereli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Leonid Tserel, isikukood 37406150241, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx, xxxx maakond Karistuse kandmise algus 12.11.2014 ja lõpp 20.11.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.05.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Leonid Tserel elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Leonid Tserelile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Leonid Tsereli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3320 tunnistati Leonid Tserel süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.08.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Leonid Tserelile lõplikuks karistuseks 7 aastat 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2014 karistusaja hulka ning kohus luges Leonid Tsereli karistusaja alguseks 12.11.
2. 1 Viru Vangla, arvestades üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Leonid Tsereli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Leonid Tsereli ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et oleks hea vabaneda. Ta selgitab, et suudab täita vabanemisel kõiki nõudeid. Tal ei ole mõtet enam kuritegevusega tegeleda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Leonid Tserel ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Leonid Tsereli käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Leonid Tsereli suhtumine ametnikesse on olnud viisakas ning ta on olnud koostöövalmis. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Vangistuses on Leonid Tserel töötanud, osalenud erinevatel vestlustel, korranud eesti keele B1-taseme kursust ning võtnud osa väärtushinnangute analüüsist. Ka Leonid Tsereli vabanemisjärgseid elutingimusi hindab kohus rahuldavaks. Kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht ja kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vabaduses ootab isikut toetav lähisuhtevõrgustik, kellega suhted on head ja toetavad. Kohus ei saa mööda vaadata kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku hoiakutest ja mõtlemisest. Leonid Tsereli käitumist iseloomustab läbimõtlematu ja hetkeemotsiooni ajel tegutsemine, mida isik hiljem kahetseb. Kinnipeetav oskab küll oma probleeme kirjeldada ning tuua välja võimalikke lahendusi, kuid praktikas otsib isik kiireid ja lihtsaid lahendusi (sh illegaalseid) ning võimalikud negatiivsed tagajärjed isikut ei heiduta. Teda iseloomustab vigade kordamine ning suhtumine teistesse isikutesse on ükskõikne ning enda heaolu arvestav. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kuritegude toimepanemise risk suureneb, kui Leonid Tserel ei kontrolli enda alkoholi tarbimist. Väidetavalt hakkas isik alkoholi tarbimist kontrollima pärast teistkordset vägivallakuritegu oma abikaasa suhtes ning isik on läbinud ka sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening ja perevägivalla programmi. Kohus hindab positiivselt, et isik mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Siiski, kui võtta arvesse, et Leonid Tserel on 2 varasemalt kaotanud alkoholijoobes enesevalitsuse ning ta on kasutanud alkoholijoobes vägivalda, siis ei saa välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab, mis omakorda suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et Leonid Tsereli tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Leonid Tsereli positiivselt iseloomustavatest andmetest kohus jõuda ei saa. Leonid Tsereli näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ka vanglakaristust ei kanna isik esimest korda. Harju Maakohtu 23.08.2011 otsusega tunnistati Leonid Tserel süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning kohus karistas teda reaalse vanglakaristusega. Leonid Tserelile anti Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega võimalus kanda temale mõistetud karistust edasi vabaduses ning kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega katseajaga. Leonid Tserel ei teinud aga temale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi, sest isik pani katseajal toime uue raske narkokuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada ka riski, et isik paneb vabaduses toime uue kuriteo. Muuhulgas viitab katseajal uue kuriteo toimepanemine, et varasemalt mõistetud karistus isikule soovitud mõju ei avaldanud. Kohus tõdeb, et isik on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Leonid Tsereli ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Leonid Tsereli vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3