Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-18-4954 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4954 (18270000220) Kohtukoosseis Kohtunik Endla

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Pruus Süüdistatav Peep Kalda, isikukood: 36406280288; elukoht: xxxxxxx mk xxxxxxxxxx alev, xxxxxxx pst 1; EV kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; üks kehtiv kriminaalkaristus. Kahtlustatavana kinni peetud 12.06-13.06.2018.a. Tõkendit ei kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Peep Kalda

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 268 (kahesaja kuuekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. 4. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Peep Kalda kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-18-4954 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Peep Kaldalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista Peep Kaldalt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest 60 eurot, kokku 435 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud 435 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 43.50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Peep Kaldat süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi selles, et olles varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati teda 22.06.2016.a Harju MK poolt vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta, juhtis taas 12.06.2018.a kella 18.30 ajal Rapla linnas, Tallinna mnt. maja nr 47 juures sõiduautot Ford Escort reg.m. xxxxxx, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 1,11 mg/l mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0080). 2 1-18-4954 Rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning olles eelnevalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, pani Peep Kalda toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Prokurör tegi ettepaneku Peep Kalda süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja karistada vangistusega 9 kuud, millest

§ 68

lg 1 alusel seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 12.-13.06.2018 lugeda 2 päeva kantuks ning vangistuse kandmata osaks jääb 8 kuud ja 28 päeva. Asendada vangistus

§ 69lg 1, 3 kohaselt 268 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Peep Kalda kohustatud alluma

§ 75

lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Peep Kaldalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste 3