KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-126607 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx ja Xxx vastu elatise n

) § 101 lg 1 sätestatud minimaalmääras kuni Xxx täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. 3. Välja mõista kostjalt II Xxx hageja Xxx kasuks alates 31.01.2018 igakuine elatis perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 sätestatud minimaalmääras kuni Xxx täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I Xxx ja kostja II Xxx kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks määrusega pärast tsiviilasjas sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik
2. 24.11.2017 esitas hageja Xxx (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjatelt Xxx (edaspidi kostja I) ja Xxx (edaspidi kostja II) (edaspidi koos kostjad) elatise saamiseks. Nõutav elatise suurus oli kostjatelt kokku 470 eurot kuus. Elatist nõuti alates 24.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni (06.08.2025). Kohus tegi kostjatele maksettepaneku, mis on kostjatele kätte toimetatud. Kostjad esitasid tähtaegselt vastuväite. 11.01.2018 kohtumäärusega Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Harju Maakohus 17.01.2018 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Asjaolud ja hageja nõue
4. Hageja palub kostjatelt mõista välja igakuine elatis hageja kasuks

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 06.08.

2. Hageja sündis 06.08.
3. Rahvastikuregistri andmetel on hageja isa kostja I ja ema kostja II. Harju Maakohtu 15.03.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-19595 võttis kohus kostjatelt täielikult ära nende ühise alaealise lapse isiku-ja varahooldusõiguse ning määras hageja eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (edaspidi eestkostja). Eestkoste seati hageja üle kuni tema täisealiseks saamiseni. Ühtlasi määras kohus, et eestkosteasutus on lapse seaduslik esindaja ning eestkostjale kuulub nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus. Käesoleval ajal viibib hageja 14.06.2016 registreeritud asenduskoduteenuse osutamise halduslepingu nr 6.-12.1/16/30 alusel Keila SOS Lastekülas. Hagejal on õigus nõuda mõlemalt vanemalt elatise tasumist. Vanemad ei ela hagejaga koos ja ei osale hageja kasvatamises ning on seetõttu kohustatud hagejale ülalpidamist (elatist) andma.
4. Võlgnike vastulausetes väljatoodud asjaolud, et nende sissetuleku moodustub ainult töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused ning kohustused kohtutäiturite ees ja kulutuste paljusus kostjatele endile, ei saa omada enam prioriteeti kui hagejale elatise maksmise kohustuse täitmine. Kui vanemate sissetulek ning varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanemate enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peavad vanemad esmalt, kas oma vajadusi piirama või leidma muid võimalusi kohustuste täitmiseks (näiteks minema tööle, sest vähemalt ühel kostjatest on osaline töövõime säilinud). Vanemad peavad kasutama nende käsutada olevaid vahendeid nende endi ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ebaõigete ja moonutatud andmete kui ka copy-paste meetodil andmete esitamine, tegelike sissetulekute varjamine, eksitamiseks päevamäärade esitamine ja väljavõtte manipuleerimine on kostjate vastuse usaldusväärsust oluliselt kahandanud ja seadnud seeläbi kahtluse alla kostjate poolt esitatud mõjuva põhjuse rakendamise võimaluse.
5. Kostjad ei pea hagejat vahetult üleval. Kostjate jaoks on ülalpidamiskohustus ilmselt täidetud paari kommikoti ja riideesemega, mida nad on hagejale aastate jooksul mõned korrad ostnud. Hagejal on diagnoositud ATH (aktiivsus-ja tähelepanu häire) ning hagejal on seetõttu magusa söömine väga piiratud. Samuti ei pea kostjad kinni kokkulepetest (nii hageja seadusliku esindaja kui ka Keila SOS Lastekülaga esindajatega), mis puudutavad hagejale riiete ostmist. Hageja on riiklikul ülalpidamisel ja hagejal on olemas kõik eluks vajalik – riided, jalatsid ja muu, mida kostjad teavad. Kostjad uute asjade soetamist hagejale hageja seadusliku esindaja või Keila SOS Lasteküla esindajatega eelnevalt ei kooskõlastanud ning hagejale ostetakse riideid või jalanõusid, mida hageja 2 ei vaja või, mis tal juba olemas. Praktikas olnud juhud, kus hagejaga tema praegusest elukohast kaasa pandud riideid, hageja vanemate juurest ära minnes hagejale kaasa enam ei panda. Kostja I ja III vastuväited
6. Kostjad on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist kumbki 10 eurot kuus, so kokku 20 eurot kuus. Kostja I sissetulek on töövõimetoetus 11,25 eurot päev ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus. Kostja II sissetulek on töövõimetoetus 6,72 eurot päev ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot kuus. Aeg-ajalt on kostjad saanud linnakantseleilt toetust.
7. Kostjad peavad hagejat üleval vahetult, kui hageja koolivaheaegadel kodus käib. Viimati oli hageja kodus 24.02.2018-01.03.
8. Lisaks käivad kostjad üks kord kuus hagejal külas ning viivad talle maiustusi, mida laps on soovinud. Kostjad ostavad lapsele ka riideid – sünnipäevaks kostüüm, botased ning talveks sooja jope. Seega peavad kostjad hagejat igakuiselt üleval vahetult vastavalt oma võimalustele.
9. Kostja I väljaminekuteks on kulud eluasemele 60 eurot, sidekulud 15 eurot, toidukulud 120 eurot, ravimid 65 eurot, hügieen 30 eurot, riietele/jalanõudele 30 eurot, transport 10 eurot (lapse külastamine). Kostja II väljaminekuteks on kulud eluasemele 60 eurot, ravimitele 36 eurot, sidekulud 15 eurot, hügieenile 30 eurot, riietele/jalanõudele 30 eurot, toidule 90 eurot, transport 10 eurot (lapse külastamine). Kokku on pere igakuised kulud 601 eurot.
10. Kostjad leiavad, et hageja kulud on kaetud pea täielikult hageja kasvatamiseks makstavate riiklike toetustega, mistõttu taotlevad kostjad kohtul arvestada hageja kasvatamiseks makstavate summadega elatise kindlaksmääramisel. Kostjad taotlevad kohtult lugeda kostjate vähene sissetulek ja töövõimetus mõjuvaks põhjuseks ning vähendada hageja poolt nõutavat elatise summat alla

§ 101

lg 1 määra, kuna vastasel korral tekivad kostjatel võlad ja majanduslikud raskused enda ja lapse kulude katmisega. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja sündis 06.08.2007 ning, et hageja on kostjate tütar (tl 35). Puudub vaidlus, et hageja eestkostjaks on Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (tl 36-39) ning hageja viibib 14.06.2016 registreeritud asenduskoduteenuse osutamise halduslepingu nr 6-12.1/16/30 alusel Keila SOS Lastekülas (tl 40-41).
4. Hageja palub kostjatelt mõista välja igakuine elatis hageja kasuks

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (06.08.2025). 15. Kostjate I ja II vastuväidete kohaselt on kostjad võimelised tasuma elatist kokku 20 eurot kuus (kumbki 10 eurot kuus). Kostjad taotlevad lugeda kohtul kostjate vähene sissetulek ja töövõimetus mõjuvaks põhjuseks ning vähendada hageja poolt nõutavat elatise summat alla

§ 101

lg 1 määra, kuna vastasel korral tekivad kostjatel võlad ja majanduslikud raskused enda ja lapse kulude 3 katmisega. Kostjad leiavad, et hageja kulud on pea täielikult kaetud hageja kasvatamiseks makstavate riiklike toetustega, mistõttu taotlevad kostjad kohtul arvestada hageja kasvatamiseks makstavate summadega elatise kindlaksmääramisel. Samuti on kostjad välja toonud, et peavad last ülal vahetult.

1. Kohus on pooltele 04.04.2018 selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 70-71 jätk pöördel). Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid krediidiasutustelt, Eesti Töötukassalt, Sotsiaalkindlustusametilt ja Maksu- ja Tolliametilt (tl 85, 86, 88-90, 92, 93, 94, 95-100, 101-103, 104-106, 107-109).
2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõude puhul lapse vajadusi ning tulenevalt

§ 101

lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast. 18.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 19. Vaidlust ei ole, et kostjad ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjatest lahus elava alaealise lapsena kostjate vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Käesoleval juhul märgivad kostjad, et ei ole võimelised tasuma hageja ülalpidamiseks elatist

§ 101

lg 1 sätestatud alammääras ja tuginevad

§ 102

lg-s 2 sätestatud alustele, mistõttu tuleb kohtul edasiseks tuvastada, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
2. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või 4 mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17).

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. 22. Kuna kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes kostja taotlusel, siis tuleb kostjatel esile tuua ja tõendada asjaolud, mis võimaldaks käesolevalt jätta elatise välja mõistmata alla miinimummäära. Kostjad on esitanud tõendid, et kostjal I on puuduv töövõime ja kostjal II osaline töövõime. Kostjate sissetulekuks on sotsiaaltoetused (xxx 41,17 eurot ja xxx 34,01 eurot) ja töövõimetoetus (xxx 11,25 eurot kalendripäeva eest ja xxx 6,74 eurot kalendripäeva eest). Kohus on kostjatele selgitanud, et asjaolu, et kostjatel on tuvastatud vastavalt osaline töövõime ja puuduv töövõime, ei tähenda, et kostjad ei ole suutelised üldse mingit tööd tegema. Lisaks ei ole üksnes töövõimekaotus asjaoluks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kostjad oleksid teinud jõupingutusi täiendava sissetuleku teenimiseks, mis võimaldaks neil nii oma alaealise lapse kui ka enda vajadusi katta. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (lahendid nr 3-2-1-160-12, punkt 7; nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-1-21-15, punkt 14). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus kohustas kostjaid esitama kohtule tõendid, millised on kostjate igapäevavajadused. Kostjad kohtule vastavaid tõendeid ei esitanud. Kostjad ei ole seega tõendanud, millised on kostjate enda igakuised kulud ning seega ei saa kohtu ette toodud asjaoludel lugeda tõendatuks, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega ei oleks tagatud kostjate enda minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

1. Nagu kohus eelnevalt osundas, siis on Riigikohus leidnud, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse on siiski võimalik vähendada üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Käesoleval juhul on kostjad üksnes märkinud, et hageja kulud on pea täielikult kaetud hageja kasvatamiseks makstavate riiklike toetustega, kuid ei ole esile toonud milliseid toetusi ja millistes summades hagejale makstakse ega ole esitanud ka asjakohaseid tõendeid oma väite kinnituseks. 5 Sega leiab kohus, et kostjate antud väide on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Tõendamist ei ole leidnud ka kostjate väide, et kostjad peavad oma alaealist last üleval vahetult.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub kostjalt I ja kostjalt II mõista välja igakuine elatis hageja kasuks

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, alates hagiavalduse esitamisest 31.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.08.

1. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 1 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 6