← Eesti

3-17-2048/20

Obsah (7)§ 121§ 44§ 59§ 45§ 207§ 204§ 203

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2048 Haldusasi M.M. kaebus Riigi Kinnisvara AS

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse elementideks on isiku faktiline puutumus vaidlustatava haldusaktiga või toiminguga ja tema subjektiivsete õiguste riive. Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole kaebeõiguse alusena piisav.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada ka siis, kui kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus leidis, et kaebuse tagastamine on õigustatud

§ 121lg 2 p 1 ja p 2 koosmõju alusel.

Kaebajal puudub ilmselgelt kohtus kaitstav subjektiivne õigus ning kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on saada enda valdusesse teave (kambri terminali sertifikaat ja hind ning kõigi teiste seadmete sertifikaadid, mille kaudu liigub vanglas TV signaal). Kaebaja selgitas, et vajab teavet kohtuasjades nr 3-17-1313 ja 3-17-1781 oma väidete tõendamiseks. Kohtuasjas nr 3-17-1313 esitas M.M. nõude Viru Vangla kohustamiseks telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamiseks digitaalsignaali vastu. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 12.10.

  1. a määrusega, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt 2 eelkirjeldatud toimingu tegemist, kuna sellest ei sõltu tema õiguste realiseerimine. Tartu Ringkonnakohus nõustus 01.11.
  2. a määruses halduskohtu seisukohaga. Nimetatud kohtumäärused ei ole küll veel jõustunud, kuid nendes võetud seisukohti saab sellegipoolest arvestada selle hindamisel, kas kaebajal on käesolevas kohtuasjas kaebeõigus. Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda vanglalt analoogsignaali vahetamist digitaalsignaali vastu, ei seondu tema subjektiivsete õiguste kaitsega mingil moel ka teave selle kohta, millised on vanglas tele- ja raadiosaateid edastavate seadmete sertifikaadid või hind. Lisaks on kaebajal võimalik juhul, kui ta taotletud teavet mõnes kohtuasjas vajab, taotleda kohtult tõendite kogumist

§ 59lg 1 teise lause ja lg 3 alusel.

Uue kohtumenetluse algatamine juba käimasoleva kohtumenetluse tarbeks tõendite hankimiseks ei ole otstarbekas ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtuasjas nr 3-17-1781 on kaebaja vaidlustanud haldusorgani keeldumise väljastada talle tema enda pöördumisest ärakiri. Seega ei ole sellel kohtuasjal sisulist seost käesoleva asjaga. RKAS on teabenõudele vastamisel selgitanud, et tal ei ole kaebaja taotluses nimetatud seadmete sertifikaate. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2 annab teabevaldajale õiguse keelduda teabenõude täitmisest, kui tal pole nõutavat teavet ning ta ei tea ja tal pole võimalik kindlaks teha, kes seda teavet valdab. Seega ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki – kui RKAS-l nõutud teavet pole, ei ole ka kohtumenetluse tulemusena võimalik selle kaebaja valdusesse jõudmine. Teabenõude esitamise korras ei saa kohustada RKAS-i kaebaja nõutud teabe hankimiseks internetist. Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu üksnes tema valduses olevale teabele (AvTS § 9 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (Tln RngK 27.10.2016. a otsus asjas nr 3-15-1172, p 11-12). Sama põhimõte laieneb ka teabenõuetele vastamise kohtulikule kontrollile. RKAS on praegusel juhul kaebaja teabenõudele sisulise vastuse andnud (selgitades, et tal pole vastavat teavet). Seega on AKI vaideotsuses õigesti märkinud, et kaebaja taotletud õiguslik olukord on saavutatud – ta on oma teabenõudele vastuse saanud. Vastuse sisulise õigsuse üle kohus kontrolli ei teosta. Taotluses nimetatud seadmete hind ei ole teabeks, mis oleks saadud või loodud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1), seega ei ole kaebuse rahuldamine selle nõude osas võimalik. Lisaks jääb määruse punktis 7.1 toodut arvestades arusaamatuks, kuidas teadmine seadmete hinna kohta saaks kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik olla. Lisaks kohustamisnõudele hõlmab kaebus ka nõudeid RKAS poolt teabenõudele vastamisel tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamiseks, AKI poolt vaidemenetluse põhjendamatu pikendamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Teabenõudele vastamisel tähtaja ületamine on menetlustoiming, mida saab lõplikust vastusest eraldi vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi (

§ 45lg 3).

Praegusel juhul teabenõude menetlusest eraldiseisvate õiguste rikkumist ilmselgelt ei esine, mistõttu tuleb kaebus ka selle nõude osas tagastada. Lisaks on AKI oma vaideotsuses sedastanud, et RKAS rikkus teabenõudele vastamisel seaduses sätestatud tähtaega ja soovitanud RKAS-l edaspidi seaduse nõudeid paremini järgida. Seega on viivitusele RKAS-i tähelepanu juhitud ning kaebaja nimetatud preventiivne eesmärk on sellega saavutatud. Kaebaja õiguste kaitseks mittevajaliku info esitamisega viivitamine ei saa anda alust ei varalise ega mittevaralise kahju nõudmiseks. Esiteks pole see hõlmatud riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 loeteluga õiguste rikkumistest, mille alusel on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda ning teiseks ei saakski selline rikkumine kaebajale mingit kahju tekitada. Vaideotsuse peale võib ilma vaide 3 esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest (

§ 45lg 4).

Kuna kaebajal puudub kaebeõigus põhiotsuse vaidlustamiseks, ei ole tal ka õigust AKI vaideotsuse vaidlustamiseks. Ka ei riku AKI-poolne väidetav menetlusnormide rikkumine kaebaja menetlusega mitteseotud õigusi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud pelgalt selleks, et isik saaks veenduda mingi tegevuse või toimingu õigusvastasuses. Eeltoodu alusel leidis halduskohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

  1. M.M. esitas 02.01.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.
  2. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks, leides, et halduskohus tagastas tema kaebuse alusetult. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on RKAS teabevaldaja ja kuna kaebaja poolt palutud teave puudutas avaliku ülesande täitmise kvaliteeti, peab see olema avalik. RKAS-il on nõutud teave olemas, sest ta teostab kaebuses nimetatud seadmete igapäevast hooldust. Teabenõudele vastamisel tähtaja ületamine teenib preventiivset huvi ja kui seda teevad erinevad riigiasutused korduvalt, on see piisav, et esitada tulevikus kahjunõue. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all esitatud kaebuse tagastamise õiguspärasuse küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustajate seisukohta. 8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse tühistamiseks osas, millega M.M. kaebus

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastati.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse sellekohaste põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kuna määruskaebuses esitatud väidetele, mis on praktiliselt samasisulised kaebuses esitatuga, on halduskohus oma 13.12.2017. a määruses juba vastanud ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas määruses määruskaebuse väidete osas omapoolseid ja täiendavaid seisukohti esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.