← Eesti

3-17-1781/13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1781 Haldusasi M.M. kaebus Viru Van

) § 11 lg-st 5 viib vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks vaidemenetluse läbi vanglateenistus ehk vangla või Justiitsministeerium.

§ 11lg-st 5 ei tulene, et vaidemenetluse võib läbi viia muu haldusorgan.

Järelikult ei saa lugeda AKI poolt läbi viidud vaidemenetlust kohustuslikuks kohtueelseks vaidemenetluseks

§ 11lg 5 tähenduses.

Halduskohus tagastas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse kohustamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult. Halduskohus selgitas, et tuvastamisnõuete esitamisega ei esine piiranguid ning jättis kaebuse tuvastamisnõuete osas käiguta.

  1. Määruskaebuse esitaja esitas 14.09.2017 halduskohtu 05.09.
  2. a määruse resolutsiooni p 3 peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse p 3 tühistada ja võtta kohustamiskaebus menetlusse. Kuna tegemist oli teabenõude täitmisest keeldumisega, pöördus määruskaebuse esitaja AKI poole. See, kes lahendab vaided avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatu üle, on kirjas AvTS §-s 44.

§ 11lg 41 muudab sisuliselt võimatuks järelevalve vangla tegevuse üle.

Kui kohus leiab, et AKI-l puudub õigus menetleda kinnipeetavate vangla tegevuse peale esitatud vaideid, siis tuvastada, et AKI ületas volitusi ja jättis seletamata, kelle poole peab vaidega pöörduma. Kui kinnipeetava vaideid, mis puudutavad avaliku teabe saamist, peab lahendama vangla, siis kontrollida sellise olukorra põhiseaduspärasust.

  1. Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 21) jätta see rahuldamata. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas vangla tegevuse peale vaide AKI-le, näeb vangistusseadus kohustusliku menetlusena ette vaide esitamise vanglateenistusele. Seda määruskaebuse esitaja ei ole teinud. AvTS § 45 lg 1 ei ole erinorm vangistusseaduse suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldussisese vaidemenetluse eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja oma viga parandada. Vaidemenetlus AKI-s on vabatahtlik, seevastu vangistusseaduse alusel vaide esitamine vanglateenistusele kohustuslik. Kuna kinnipeetav ei olnud esitanud vanglale vaiet koopia andmisest keeldumise peale, oli tal kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus läbimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.09.
  3. a määruse resolutsiooni p 3 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
  4. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule kohustamisnõude, milles palus kohustada Viru Vanglat 21.04.
  5. a vaidest väljastama koopiat. Kuigi määruskaebuse esitajal on õigus pöörduda AKI poole, ei saa AKI menetlust samastada

§ 11lg-s 5 nõutud kohustusliku kohtueelse 2 menetlusega.

Ringkonnakohus selgitab, et AKI vaidemenetlus on vabatahtlik. Vangla tegevuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga läbida kohustuslik vaidemenetlus vanglasüsteemis.

§ 11

lg 5 kohaselt peab kinnipeetav enne kohustamisnõude esitamist kohtule olema eelnevalt esitanud vangla keeldumisele mingit toimingut teha vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus peab olema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustamisnõude puhul saab lugeda kohtueelne menetluse läbituks juhul, kui kohustuslikus vaidemenetluses on vaidlustatud vangla keeldumine taotletud tegevusest. Seega arvestades

§ 11

lg-s 5 sätestatut, tuli määruskaebuse esitajal kohtueelse menetluse läbimiseks esitada vaie esmalt vanglale. Kinnipeetavatel ei ole kohustust läbida mitut vaidemenetlust, vaid vaidemenetlus vanglas. Asja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks vangla keeldumisele 21.04.

  1. a vaidest koopia väljastada esitanud vaide vanglateenistusele. Ringkonnakohus selgitab, et AvTS § 45 lg 1 ei ole erinorm vangistusseaduse suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldusesisese vaidemenetluse eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja võimalik viga parandada. Kohustuslik vaidemenetlus ei võta isikult õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka Riigikohus on oma praktikas nõustunud kohtueelse menetlusega tingimusel, et isikul on võimalik lõppastmes kohtusse pöörduda (RKPJKo 04.11.1993, nr III-4/1-4/93; RKHKo 08.05.2001, nr 3-3-1-28-01, p 1; RKHKo 15.10.2002, nr 3-3-1-63-02, p 10).
  2. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et kuna tegu oli teabenõude täitmisest keeldumisega, pöördus määruskaebuse esitaja AKI poole. Ringkonnakohus peab vajalikus selgitada, et kuigi määruskaebuse esitaja pöördumist koopia saamiseks enda esitatud vaidest võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha küll teabena, mille riigiasutus saab avalikke ülesandeid täites ja mis tuleb taotlejale väljastada, ei ole selline tõlgendus kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kuna määruskaebuse esitaja sooviks on saada vanglalt koopiat enda esitatud vaidest, on tegemist dokumendiga, mille sisu on määruskaebuse esitajale sisuliselt tuttav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist pöördumist pidada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Riigiasutusele esitatav avaldus ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenib konkreetse avaldaja huvisid. Kuna teabe sisu on taotlejale tegelikult tuttav ja tegemist pole üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega, ei ole tegemist klassikalises mõttes teabenõudega.
  3. Kuna määruskaebuse esitaja otsustas vaide esitada AKI-le, mitte aga

§ 11

lg-st 5 tulenevalt kohustusliku kohtumenetluse korras Viru Vanglale, ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks. Kuna määruskaebuse esitaja on rikkunud asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda, ei ole kohustamiskaebuse esitamine kohtule lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebus tagastatakse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

  1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.
  2. a määruse resolutsiooni p 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.09.
  3. a määruse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.