Obsah (4)

§ 121§ 45§ 47§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 44 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2 (3. lause) Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus ehk kaebeõigus, mistõttu kaebus tagastatakse selles osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

2) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna põhimääruse (põhimäärus) § 7 lg 6 eesmärgiks ei olnud kaebaja õiguste kaitse. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus põhimääruse § 7 lg-s 6 sätestatud tegevuse ehk vanglate kodukordade väljatöötamist puudutava tegevuse vaidlustamiseks ja selles osas ei ole M.M. kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu lubatud. Ka kaebeõiguse olemasolul ei annaks Justiitsministeeriumi tegevuse vaidlustamine tuvastamiskaebusega kaebajale mingisugust eelist edaspidiseks õiguste kaitseks. Hilisema kahjunõude esitamisel saab kohus kontrollida nõude põhjendatavust läbi konkreetse kodukorra punkti. Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) on õigustloov akt HMS § 88 tähenduses. Õigustloova akti vaidlustamine ei ole halduskohtus võimalik (v.a põhiseaduspärasuse kontrollimise raames). Kuna kaebajal puudub tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 subjektiivne õigus nõuda haldusorgani kohustamist õigusloova akti väljaandmiseks või selle muutmiseks, siis ei ole M.M. kaebus nõude osas kohustada Justiitsministeeriumi looma kord, mille järgi oleks kinnipeetavatele tagatud tasuta teenuste osutamine ja tarvete väljaandmine vanglas ja selline kord oleks sätestatud VSkE-s, kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu lubatud. Puudub põhjus eraldi menetleda kaebaja tuvastamisnõuet seoses Justiitsministeeriumi poolt VangS § 46 lg-s 3 nimetatud määruse välja andmata jätmisega. 18.02.2016. a vastuses teatas Justiitsministeerium, 3 et tulevikus plaanitav määrus, mis hakkab reguleerima vanglavormi nõudeid ja selle kandmise korda, ei erine hetkel kehtivatest nõuetest. Seega Justiitsministeeriumi tegevuse (tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamine ei aita kaebajal edaspidi kaitsta oma õigusi. Kui kaebaja peab vangla tegevust, mis on seotud vanglavormiga, õigusvastaseks, saab ta oma õiguste efektiivsemaks kaitseks esitada kohtule individuaalkaebuse, milles vaidlustada asjassepuutuvaid haldusakte või toiminguid. Sellel alusel ei ole põhjust arvata, et Justiitsministeeriumi poolt VangS § 46 lg-s 3 nimetatud määruse kehtestamata jätmise tõttu oleks kaebajal tekkinud selline negatiivne tagajärg RVastS § 7 lg 2 tähenduses (subjektiivse õiguste intensiivne rikkumine), mis vääriks kahjunõude esitamise korral rahalist hüvitist. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes. Eeltoodud osas tagastatakse M.M. kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel.

3) Viru Vanglaga seonduva kaebuse eesmärki arvesse võttes on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega, mis on tõhus õiguskaitsevahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks

§ 45lg 2 tähenduses.

Kaebaja taotluse jättis Viru Vangla 16.02.2017 rahuldamata. Kaebajal tuli esitada selle peale vaie. Kuna kaebaja vaiet ei esitanud ja pöördus otse kohtusse, siis ta ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 47lg 1 ja Vang

S § 11 lg 5). Juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4 tagastatakse M.M.

kaebus osas, milles ta taotles Viru Vangla kohustamist muutma kodukorra punkte. Viru Vangla kodukorra punktide peale, millega piiratakse teenuste või esemete kättesaadavust vanglas, tühistamisnõude esitamisel puudub perspektiiv. Nendel piirangutel oleks tekkinud negatiivne mõju kaebaja õigustele, kui kaebaja oleks taotlenud vanglalt teenuste osutamist ja esemete väljastamist ja vangla oleks sellest keeldunud haldusaktiga või muu otsusega, viidates kodukorrale. 4) Viru Vangla rikkus VangS § 1¹ lg-s 4¹ sätestatud vaide läbivaatamise korda, kuna vangla direktori käskkirjade peale esitatud vaiete läbivaatamine on Justiitsministeeriumi, mitte vangla pädevuses. Sellest hoolimata ei ole tõenäoline, et Viru Vangla vaatamata VangS § 1¹ lg-s 4¹ sätestatule hakkab ka edaspidi ise läbi vaatama vangla direktori käskkirjade peale esitatud vaideid. Samuti ei ole seoses vanglapoolse VangS § 1¹ lg 4¹ rikkumisega hilisemal kahjunõude esitamisel perspektiivi (

§ 45lg 2 3.

lause). Juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1 tagastatakse M.M.

kaebus osas, milles ta taotles Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist seoses vaide läbivaatamisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M.M. esitas 11.07.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.
2. a määruse p 1 ja võtta tema kaebus täies ulatuses menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: 1) Rikkumise tuvastamine kohtu poolt aitab kaasa tema õiguste kaitsele tulevikus, olenemata sellest, millises vanglas ta hetkel viibib, sest fikseerib keelatud tegevuse ja distsiplineerib sellega ametnikke. Erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõude esitamiseks tuleb rikkumised esmalt tuvastada. Seega ei oma tuvastamiskaebuse esitamisel tähendust, kas tuvastatav rikkumine üksi ületab kahjunõude esitamiseks vajaliku lävendi. 2) Justiitsminister ei saa delegeerida kohustust tagada kinnipeetavale kogu riietuse, s.h jalanõud, reeglipärane pesu ja vahetus. Kehtetute üldkorraldustega (kõikides kodukordades) on kehtestatud kord, kus kinnipeetav peab nädal aega kandma särki ja pükse 2 nädalat ning jalanõusid ei saa kinnipeetav, kes suudab osta vajalikud pesuvahendid ning tasuda veekeedukannu ja televiisori kasutamise eest. Justiitsministeeriumi tegevusetuse tulemusel on tekkinud kahju (kulutused pesupulbrile, mille kandmise kohustus on seadusest tulenevalt riigil) ning alandatud on tema inimväärikust, s.t on rikutud VangS § 4¹ lg-s 1 sätestatut. Kui vanglate osakond ei täida talle seadusega pandud kohustust (põhimääruse § 2 lg 2 p-d 17 ja 18), mis toob 4 kaasa kaebaja õiguste rikkumise, siis on kaebajal õigus nõuda selle tuvastamist, s.t on preventiivne huvi. 3) Kui vangla tegevuse või haldusakti peale on õigeaegselt esitatud vaie, siis on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Ei nõustu kohtuga, et ta peaks esmalt esitama taotluse ja alles selle mitterahuldamise korral võib esitada vaide. Ta ei pea seda tegema, kui on esitanud nõuetekohase vaide, aga vangla menetleb seda omavoliliselt taotlusena.
3. Justiitsministeerium esitas 10.08.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta nõustub kohtu seisukohaga, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes. Justiitsministeerium märgib, et seadusandja ei ole ette näinud, et Justiitsministeerium peaks kontrollima vangla üldkorraldust enne selle andmist ning kaebajal on õigus vaidemenetluses vaidlustada vangla poolt tehtud toiminguid ja haldusakte koos vastava kodukorra sättega, mis tema hinnangul tema õigusi rikub, kuid kaebajal puudub õigus vaidlustada vangla kodukorra vastuvõtmise menetlust või nõuda kodukorra menetlemist mingis kindlas vormis.
4. Tallinna Vangla esitas 14.08.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta M.M. määruskaebus rahuldamata. Vangla nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei tingi määruskaebuse rahuldamist.
5. Viru Vangla esitas 14.08.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta M.M. määruskaebus rahuldamata. Vangla leiab, et kohus ei ole kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua määruse tühistamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus analüüsib esmalt kaebuse tagastamist Tallinna Vanglaga seonduvas osas (I), seejärel Justiitsministeeriumiga seonduvas osas (II) ning viimaks Viru Vanglaga seonduvas osas (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (IV). I
7. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Toiminguteks on kaebuses nimetatud teabenõudele tähtaegselt ja sisuliselt vastamata jätmist, vaide edastamise tähtaja ületamist ja vaide läbivaatamatult tagastamist. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Vangla 25.08.

1. a vastusele lisatud väljavõtte dokumendihaldusprogrammist Delta (lisa nr 5), kuna senise menetluse käigus ei olnud seda kohtule esitatud, ning 28.08.
2. a vastuse lisana esitatud vaide (4-l leheküljel), mis oli kohtule esitatud poolikuna. Ringkonnakohus tagastab Tallinna Vanglale 25.08.
3. a vastuse lisad nr 1-4 ja 28.08.
4. a vastusele lisatud vaide lisad nr 1-7, kuna need on asja materjalide hulgas juba olemas. Halduskohus märkis, et Tallinna Vangla otsustega (teabenõudele vastamata jätmine, vaide tagastamine) mittenõustumisel oleks kaebaja saanud õiguste tõhusamaks kaitseks pöörduda kohtusse tühistamis- ja kohustamiskaebusega. Siinkohal on halduskohus eksinud, kuna tühistamiskaebust ei ole toimingute vaidlustamiseks võimalik esitada. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

1. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt ka seda, et kuigi kaebaja on pöördumise koopia saamiseks pealkirjastanud teabenõudena, ei tähenda see, et tegemist on ka sisuliselt avaliku 5 teabe nõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses. AvTS § 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ringkonnakohtu hinnangul isiku poolt asutusele esitatud avaldusest koopia saamise taotlus ei ole käsitletav AvTS-i mõistes teabenõudena, mistõttu ei kohaldu sellele ka AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud täitmise tähtaeg. Kaebaja ei ole ka iseenesest põhjendanud, miks tal on koopiat vaja. Seega ei saa olla kaebaja õigusi kuidagi riivatud.
2. Kaebaja väide, et tähtsust ei oma, millises vanglas ta viibib, ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla on vaide tagastamise otsuses õigesti märkinud, et kuna kaebaja on ümber paigutatud teise vanglasse, siis Tallinna Vangla haldusaktid ja tegevus ei saa enam tema õigusi rikkuda ega vabadusi piirata. Halduskohus on määruses viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale, milles selgitatakse, et vanglast vabanemisel ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 03.01.2017 seisuga ei viibinud kaebaja enam Tallinna Vanglas. Halduskohus on seonduvalt vaidlustatud toimingutega asjakohaselt ja õigesti hinnanud kaebuse eesmärgipärasust ka tulevikus esitatava kahjunõude seisukohalt. II
3. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega

§ 121

lg 2 p 1 alusel ka kaebaja kaebuse Justiitsministeeriumi tegevuse (seoses järelevalvekohustusega kodukordade kehtestamisel ning VangS § 46 lg-st 3 tuleneva kohustuse täimata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kohustamisnõudes õigustloovate aktide väljaandmiseks ja muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka kaebaja määruskaebuses esitatud väited halduskohtu määruse põhjendusi ümber. Kaebaja määruskaebuses väidetu kohaselt on tal asjas preventiivne huvi, kui vanglate osakond ei täida talle seadusega pandud kohustust. Kaebaja jätab jätkuvalt tähelapanuta halduskohtu poolt märgitu, et Justiitsministeeriumi tegevus vanglate kodukordade väljatöötamisel ei puudutanud õiguslikult ega faktiliselt kaebajat, mistõttu ei ole kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu lubatud. Justiitsministeeriumi tegevuse vaidlustamine ei anna kaebajale ka mingit käegakatsutavat eelist oma õiguste kaitseks tulevikus. III 20. Veel tagastas halduskohus vaidlustatud määrusega

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebaja kaebuse osas, milles ta taotles Viru Vangla kohustamist (tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega) muutma Viru Vangla (halduskohus on määruse p-s 24 ekslikult märkinud Tartu Vangla) kodukorra punkte. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Kaebaja ei nõustu määruskaebuse väidete kohaselt kohtuga, et ta peaks esmalt esitama taotluse ja alles selle mitterahuldamise korral võib esitada vaide. Kaebaja väide on ebaõige. Ringkonnakohus selgitab, et kohtule kohustamisnõude esitamiseks näeb RVastS § 6 lg 3 ette esmalt vastava taotluse esitamise haldusorganile, misjärel võib taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kinnipeetava poolt kohustava nõude esitamiseks on vaja läbida ka kohtueelne menetlus, juhinduvalt VangS 6 § 1¹ lg-s 5 sätestatust.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Seega kinnipeetava poolt kohustamisnõude esitamise korral on ette nähtud halduskohtusse pöördumise eeltingimusena vaidemenetluse läbimine.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et halduskohus ei pidanud suunama kaebajat nõude muutmisele (Viru Vangla kodukorra punktide peale tühistamisnõude esitamisele). Käesoleva haldusasja asjaoludest ei nähtu, et Viru Vangla kodukorras sätestatud teenuste ja esemete kättesaadavuse piirangud oleksid avaldanud vahetult mõju kaebaja õigustele. Piirangute negatiivset mõju võiks jaatada, kui kaebaja oleks taotlenud vanglalt teenuste osutamist ja esemete väljastamist ning kui vangla oleks sellest kodukorra konkreetsetele sätetele tuginedes keeldunud. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei esinenud, ei olnud kohtul vajalik suunata kaebajat ka kaebuse muutmisele kaebuse täiendamiseks vangla kodukorra tühistamise nõudega. Kohtupraktikas on vangla direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorda peetud HMS § 51 lg 2 tähenduses üldkorralduseks, milles sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaadi õigustele võib ilmneda alles aktis kirjeldatud olukorra esinedes, kui tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt (vt RKHK 16.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-29-14, p 35; 13.02.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p-d 10-14).
4. Lisaks tagastas halduskohus

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebaja kaebuse osas, milles ta taotles Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist seoses vaide läbivaatamisega. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebaja on tuvastamisnõude esitamisel märkinud põhjendatud huvina preventiivse huvi, et vältida edaspidi Viru Vangla poolt samalaadse rikkumise kordumist ning soovi esitada tulevikus kahjunõue. Halduskohus on määruses õigesti märkinud, et preventiivse eesmärgiga tuvastamiskaebuse esitamise korral peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Seega peab kohtule ilmnema reaalne oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib suure tõenäosusega korduda. Seejärel on halduskohus märkinud, et antud juhul rikkus Viru Vangla VangS § 1¹ lg-s 4¹ sätestatud vaide läbivaatamise korda, kuna vangla direktori käskkirjade peale esitatud vaiete läbivaatamine on Justiitsministeeriumi, mitte vangla pädevuses. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga osas, milles on väidetud, et antud juhul rikkus Viru Vangla VangS § 1¹ lg-s 4¹ sätestatud vaide läbivaatamise korda. Halduskohtu määruse p-des 24 ja 25 märgitust nähtuvalt on kohus kaebaja 16.01.2017. a pöördumist (tl 14-15p), mis oli pealkirjastatud küll vaidena, käsitlenud taotlusena, mille Viru Vangla jättis 16.02.2017. a otsusega (tl 16-17) rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide pinnalt ka halduskohus eelnevalt kaebaja 16.01.2017. a pöördumist õigesti taotlusena käsitlenud (HMS § 14 lg 1). Seega ei ole kaebaja vaiet esitanud, mille läbivaatamise korda saanuks vangla rikkuda. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kaebaja jaoks ebasoovitavat haldustegevust ega seega ka selle väidetava kordumise võimalust. Ka ei nähtu ringkonnakohtu jaoks hilisemal kahjunõude esitamisel mingisugust perspektiivi (

§ 45lg 2 3.

lause). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja kaebus kuulub eelmärgitud nõude osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

7 IV

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.
2. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel