Obsah (4)

§ 203§ 111§ 112§ 110

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar 23. august 2017 3-17-1009 M.M. kaebus Viru Vanglale ko

) § 201 lg 4,

§ 203lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
2. jaanuarist kuni
3. maini
4. a. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised. Ringkonnakohus märgib, et perioodi
5. jaanuarist kuni
6. maini 2017 kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et M.M. sissetulekud sel perioodil on 425,00 eurot, millest on lubatud mahaarvamistena arvestatud kohustuslikke kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi (297,50 eurot), tasumisi elektri eest (1,57 eurot) ning arvestatud Riigikohtu üldkogu
7. aprilli 2016 otsusega nr 3-3-1-35-15, arvestades M. M sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast (94 eurot). Teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud kaupluses tasumisega. Kaebajal puuduvad muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel.

1. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 15 eurot ja 96 senti. Kuna kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa M. M tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 menetlusabi anda.

§ 112

lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (

§ 110

lg 1 p 2) ja

§ 112

lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise menetlusabi andmise.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar