← Eesti

3-17-1670/17

Obsah (7)§ 152§ 124§ 47§ 46§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-1670 Haldusasi I. R. kaebus Kernu Vallavalitsuse 16.02.2016 korra

) § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg 2.

Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kuna kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb menetlus viidatud sätete alusel lõpetada. 8. Kohus asus 20.02.2018 määruses seisukohale, et Kernu Vallavalitsuse poolt on 20.07.2017 kaebaja vaie õiguspäraselt tagastatud, mistõttu kaebajale ei laiene

§ 47lg-s 2 sätestatu.

Kohus jääb selles osas juba 20.02.2018 määruses esitatud põhjenduste juurde ega asu neid kordama. Eeltoodust tulenevalt pidanuks kaebaja esitama kaebuse Kernu Vallavalitsuse 16.02.2016 korralduse nr 89 vaidlustamiseks kohtule

§ 46

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud korralduse teatavaks tegemisest arvates. Eeldades, et kaebajale sai vaidlusalune korraldus teatavaks 20.06.2017, nagu kaebaja väidab, oleks ta pidanud eeltoodut arvestades kaebuse kohtule esitama hiljemalt 20.07.

  1. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule 10.08.2017, on see esitatud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes.
  2. Kohus märgib täiendavalt, et ka vaidemenetlust kõrvale jättes ei saaks kaebust lugeda tähtaegseks.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Vastavalt HMS §-le 75 tuleb vaie üldjuhul esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja pidi vaidlusalusest korraldusest teada saama varem kui kaebuses nimetatud kuupäeval (20.06.2017). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales 13.06.2015 toimunud AÜ Tuluke üldkoosolekul protokollijana. Asja materjalidest nähtuvalt oli kõnealuse üldkoosoleku päevakorras kirjas punkt Tulukese AÜ 10a krundipiiride muutmise kohta (p 3) ning üldkoosolekul hääletatigi nimetatud krundile vaidlusaluse maatüki liitmise ehk Tulukese AÜ 10a krundipiiri muutmise poolt. Seega pidanuks kaebajal olema alust arvata, et üldkoosolekul otsustatust lähtuvalt tehakse vastav korraldus AÜ Tuluke omandis oleva kinnistu katastriüksuse piiri muutmise kohta. Samuti, kuna kaebaja on AÜ Tuluke revisjonikomisjoni 2

(3)liige ning ta märgib 05.03.2018 vastuses isegi, et on iga-aastaselt teostanud AÜ Tuluke revisjoni ja kontrollinud juhatuse liikmete tegevust, on alust eeldada, et kaebaja on AÜ Tuluke juhatuse tegevusega (sh AÜ-le kuuluva kinnistu piiri muutmisega) kursis. Lisaks tuleb arvestada, et teade Tulukese AÜ 10a ja Tulukese üldmaa vahelise piiri muutmisest avaldati ka Kernu valla kohaliku ajalehe „Oma Vald“ 01.04.2016 ilmunud väljaandes. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kaebaja oleks pidanud vaidlusaluse korralduse olemasolust teada saama igal juhul hiljemalt kohalikus lehes vastavasisulise teate avaldamisest arvates. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusakti olemasolust teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda viivitamata kohtusse. Kohtupraktikas on leitud, et mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks on umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12; Riigikohtu 18.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18). Seega, lugedes, et kaebaja pidi vaidlusalusest korraldusest teada saama hiljemalt 01.04.2016 kohalikus ajalehes vastava teate avaldamisest, tulnuks kaebajal vaidlusaluse korralduse peale kaebus kohtule (või vaie haldusorganile) esitada hiljemalt 2016. a juunis. Seetõttu oleks ka sellisel juhul seaduses ettenähtud vaidlustamistähtaeg ilmselgelt möödunud. 10.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus selgitas seda võimalust 20.02.2018 määruses. Arvestades eeltoodud põhjendusi, tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

11.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 22), mis tuleb menetluse lõpetamise tõttu kaebajale tagastada. 12.

§ 108

lg 4 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja on teatanud, et tal menetluskulud puuduvad. Menetlusse kaasatud kolmandatel isikutel ei saa samuti olla väljamõistetavaid menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.