3-13-1215/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel 04.10.2013, Tartu 3-13-1215 M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra p 7.1.18 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 30.08.

1. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. M.M. esitas 26.02.2013 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustas mitmete Viru Vangla kodukorra punktide, sh p 7.1.18 kehtivust. Justiitsministeeriumi 21.05.
4. a vaideotsusega jäeti M.M. vaie rahuldamata. Lisaks esitas M.M. Viru Vanglale 28.03.2013 pöördumise, milles soovis, et talle tagastataks 20.03.2013 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud harilik pliiats ja kaks värvilist pastakat ning 05.03.2013 maksikirjaga saadetud 30 cm pikkune joonlaud. Viru Vangla jättis 30.04.2013 vastavad taotlused rahuldamata.
5. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla kodukorra p 7.1.18 tühistamist ja vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Koos kaebusega esitas M.M. riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, mis seisneb temalt ära võetud esemete tagastamises.
6. Tartu Halduskohtu 30.08.
7. a määrusega jäeti M.M. menetlusabi taotlus rahuldamata ning kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st
8. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluselt RLS § 571 lg 6 järgi samuti 15 eurot. M.M. isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 330 eurot. Sellest tuleb kulutustena maha võtta nõuete- ja vabanemisfondi arvatud 231 eurot ja elektri eest tasutud 11,48 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 43,76 eurot, mis ei ületa tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.08.
10. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetaval mitmeid vältimatuid kulutusi, mida kohus peab maksevõime hindamisel arvestama. Lähtuda ei saa ainult HKMS § 112 lg 1 p-st
11. Selline tõlgendus on ühtlasi vastuolus põhiseadusega. Kohaldamisele kuuluvad ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg 2 p 1 ja § 186 lg
12. Kaebaja palub kontrollida vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 vastavust põhiseadusele, kui kohus leiab, et kaebaja ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja 01.06.2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 01.02.2013–31.05.2013 (tl 18–19). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 330 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 11,48 eurot ja kinnipidamised summas 231 eurot. M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 43,76 eurot [(330-11,48231):4x2]. Seega ületab M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud.
15. Määruskaebuses on M.M. väitnud, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka kulutusi, mis on tehtud kaebaja igapäevavajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium leidis 12.03.
16. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebajal on vaja raha talle vajalike ostude sooritamiseks, mistõttu tuleks menetlusabi taotluse lahendamisel kaebaja sissetulekust maha arvata ka kulutused kaebaja 2 täiendavate vajaduste rahuldamiseks, näiteks söögi ja isiklike hügieenivahendite ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetavate toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, ei ole põhjendatud nimetatud kulutuste mahaarvamine.
17. Määruskaebuses on M.M. viidanud sellelegi, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul juhinduda ka TsMS § 182 lg 2 p-st 1 ja § 186 lg-st
18. Ringkonnakohus mainib, et ka HKMS § 116 lg 2 teeb viite TsMS § 186 lg-le 2, kuid arvesse tuleb võtta asjaolu, et kinnipeetavate olulisemad eluvajadused katab kinnipidamisasutus, mistõttu ei saa automaatselt kohaldada kinnipeetavate suhtes ka vabaduses viibivate isikute menetlusabi taotluste lahendamisega seonduvat kohtupraktikat. Iseenesest on halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku viidatud regulatsioon suuremas osas kattuv, kuid TsMS § 186 lg 2 lubab menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta ka „muid tähendust omavaid asjaolusid“. Kuid nagu eelnevalt öeldud, on selle sätte kohaldamine vangistuses viibivate isikute suhtes piiratud. Sätte laiendav tõlgendamine võiks olla pigem erand ning võiks kõne alla tulla eelkõige juhtudel, kui esinevad vastavad asjaolud täiendavate kulutuste mahaarvamiseks.
19. Kuna ringkonnakohus ei näe VangS § 44 lg 2 vastuolu põhiseadusega, jätab ringkonnakohus kaebaja vastava väite tähelepanuta ega peatu sel pikemalt.
20. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.
21. a määrus muutmata. Madis Ernits Maili Lokk 3 Tiina Pappel