KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1294 Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla toimingute peale, millega jäeti kaebaja 23.11.2012 teabenõue ja selle peale esitatud vaie rahuldamata ning vaie justiitsministeeriumile edastamata Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.06.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Muuta Tartu Halduskohtu 18.06.2013 määruse põhjendusi keskmise sissetuleku arvestamise osas, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
- M.M. esitas 22.11.2012 Viru Vanglale teabenõude, milles palus koopiat lepingust, mis on sõlmitud vangla ja vanglas telefoniteenust osutava OÜ T. vahel (tl 8).
- Viru Vangla 29.11.2012 vastusega jäeti M.M. teabenõue rahuldamata, kuivõrd Viru Vangla ja OÜ T. vaheline leping sisaldab konfidentsiaalsuse nõuet, mis ei luba seda kolmandatele isikutele väljastada (tl 9).
- 10.12.2012 esitas M.M. Andmekaitse Inspektsioonile vaide, milles taotles Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, kus soovis, et Viru Vangla väljastaks lepingu OÜ T. ja Viru Vangla vahel (tl 10-11). Nimetatud vaide jättis Viru Vangla 17.12.
- a vaideotsusega nr 6-12/437-1 täies ulatuses rahuldamata (tl 12).
- M.M. esitas 13.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute peale, millega jäeti kaebaja 23.11.2012 teabenõue ja selle peale esitatud vaie rahuldamata ning vaie justiitsministeeriumile edastamata. Koos kaebusega esitas M.M. taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses kaebaja maksejõuetusega.
- Tartu Halduskohtu 18.06.
- a määrusega jäeti M.M. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning M.M. kaebus käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja 15 päeva 30 euro suuruse riigilõivu tasumiseks (tl 20-21). Halduskohus leidis, et M.M. 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks isikuks. Kaebaja isikuarve väljavõttest nähtub, et kaebajale on laekunud sissetulekuid eraisikutelt kokku 350 eurot. Kohus selgitas, et riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise otsustamisel ei ole oluline, kas sissetulekud on laekunud eraisikutelt või töötasuna. Sissetulekutest on nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud kinnipidamisi summas 245 eurot ning elektrienergia eest on tasutud 11,48 eurot. Halduskohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 46,76 eurot ((350-256,48)/4x2). Käesoleva asja menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Halduskohus asus seisukohale, et seetõttu esineb seaduslik alus menetlusabi mitteandmiseks. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud eluase, toit ja riided. M.M. sissetulekut arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus.
- Tartu Halduskohtu 19.08.
- a määrusega parandas kohus ebatäpsuse 18.06.
- a määruse resolutsiooni punktis 3, asendades sõnad „riigilõivu 30 euro“ sõnadega „riigilõivu 15 euro“ (tl 26-27). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- M.M. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 18.06.
- a määruse tühistada. Kaebaja märgib, et tuvastamisnõudelt 30 euro suuruse riigilõivu küsimine on õigusvastane. Halduskohtu arvutused kaebaja tulude kohta on õiged, kuid arvestamata on jäetud see, et kaebajalt nõutakse ka teistes kohtumenetlustes riigilõivude tasumist ning ta on riigikohtule tasunud 75 eurot. Seetõttu oli kaebaja maksevõime kaebuse esitamise ajal kahesaja euroga miinuses, mitte 46,76 eurot. Kaebaja ei nõustu, et maksevõime ja põhjendatud kulutuste kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kitsalt HKMS § 112 lg 1 p-st
- Sama sisuga piirang kehtis ka enne uue HKMS-i redaktsiooni jõustumist (TsMS § 182 lg 2 p 1) ning kõik Riigikohtu lahendid, mis käsitlevad kinnipeetavate riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist halduskohtumenetluses on antud seda piirangut arvestades. M.M. märgib sedagi, et kinnipeetavale on toit ja riided tagatud vaid osaliselt, teise osa peab kinnipeetav ise ostma. Veel tuleb osta hügieenivahendid, kirjatarbed, tasuda telefonikrediidi eest jne. Nimetatud kulutuste osas viitab määruskaebuse esitaja haldusasjas nr. 3-13-1173 26.06.2013 esitatud määruskaebuse lisadele 1-
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et RLS § 571 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel üldreeglina tasuda riigilõivu 15 eurot. Halduskohus on 19.08.2013 määrusega nr 3-13-1294 parandanud vaidlusaluses kohtumääruses esinenud ebatäpsuse seoses tasumisele 2 kuuluva riigilõivu summaga (tl 26-27) ning õigesti leidnud, et halduskohtule tasumisele kuuluvaks riigilõivuks on käesoleval juhul 15 eurot. Seega on kaebaja poolt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15, mitte 30 eurot, nagu märgib kaebaja.
- Halduskohus jättis kaebajale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangule tuginedes. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
- Halduskohtu määrusest ei selgu, millise ajaperioodi osas on kohus kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku tuvastanud. Määruses märgitud periood 11.06.2013-10.06.2013 on ilmselgelt ebaõige. HKMS § 68 lg 4 sätestab, et vanglas viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asjaolu, et menetlusabi taotlus ning kaebus on koostatud 11.06.2013, ei tõenda, et need on samal kuupäeval ka kohtule esitamiseks vangla administratsioonile üle antud. Seetõttu loeb ringkonnakohus menetlusabi taotluse kohtule esitamise ajaks 12.06.2013, millal kirjaümbrikul olevast templist nähtuvalt on Tartu Halduskohtule adresseeritud kiri vanglast välja läinud (tl 13). Eeltoodust tulenevalt on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel kontrollitavaks perioodiks 12.02.-11.06.
- M.M. vabakasutuskonto väljavõtetest (tl 6-7, 17-19) nähtub, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, arvestades kontole tehtud laekumisi ning väljaminekuid seonduvalt kontolt kinni peetud summadega elektrienergia eest, nõuete fondi ja vabanemisfondi ning võttes arvesse ka elektri broneeringut juunikuu eest on 45,32 eurot ((350-259,35)/4x2). Seega ei ületa M.M. menetluskulud tema kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekut ning halduskohus jättis lõppkokkuvõttes õigesti kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei ole kaebajale menetlusabi andmine lubatud.
- Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus on jätnud arvestamata, et M.M. lt nõutakse ka teistes menetlustes riigilõivude tasumist ning kaebaja on tasunud riigikohtule 75 eurot. Ringkonnakohus märgib, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest ei nähtu nimetatud kulutuste tegemist, mistõttu on kaebaja väide paljasõnaline. Kohtul puudub HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi alus kaebaja paljasõnaliste väidete alusel ning tulevikku suunatud kulutuste arvesse võtmiseks.
- Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja väidet, nagu peaks kohus kaebajale menetlusabi andmise üle otsustamisel lähtuma TsMS § 182 lg 2 p-st 1 ning kehtetu HKMS ajal antud Riigikohtu tõlgendustest. Kehtiva HKMS § 1 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikku kohaldatakse vaid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Kuna füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangu sätestab ammendavalt HKMS § 112 lg 1 p 1, mis ei näe ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist, puudus halduskohtul vajadus seda ka teha. Kehtiva HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel antud Riigikohtu tõlgendused erinevad aga oluliselt varasemast kohtupraktikast (vt allpool).
- Kaebaja on oluliseks pidanud ka seda, et osaliselt tuleb kinnipeetaval toit ja riided ise osta, samuti tuleb kinnipeetaval osta hügieenivahendid, kirjatarbed ning tasuda telefonikrediidi eest. Riigikohus on 12.03.2012 määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus 3 põhjendatud kulutuste tegemiseks. Sama määruse p-s 10 leiti, et kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadme kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega nende sissetulekutest maha arvatavad. Muude kulutuste (kulutused poest toidu või muude kaupade ostmisele jne) mahaarvamist kinnipeetava sissetulekust Riigikohus seega põhjendatuks ei pea. Eeltoodu põhjal kuuluvad kaebaja sissetulekust mahaarvamisele vaid tasu elektrienergia eest ning kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Hügieenivahendite, riiete, kirjavahendite ning telefonikrediidi soetamiseks tehtud kulutuste mahaarvamist HKMS § 112 lg 1 p 1 ega Riigikohtu praktika kinnipeetavate puhul aga ei võimalda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Viru Vangla kodukorra p-st 9.1 ja selle kaudu sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ tulenevalt on vanglas tagatud kinnipeetava vajadustele vastav toitlustus. Viru Vangla kodukorra p 11.3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel hügieenivahendeid. Seega kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud. Kui kaebaja peab siiski vajalikuks teha sisseoste, on see tema valik. Seega kinnipeetavatel on olemas riigi tugi toitlustuse ja hügieeni küsimustes ning see järeldus kinnitab Riigikohtu seisukohta, et muud kulutused peale elektrienergia kulu ning kinnipidamiste vabanemisfondi ja nõuete fondi kinnipeetava sissetulekust mahaarvamisele ei kuulu.
- Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 18.06.2013 määruse põhjendusi, asendades määruse põhjendused keskmise sissetuleku arvestamise osas käesolevas määruses toodud põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel