← Eesti

3-13-1708/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. september 2013, Tartu Haldusasi M.M. kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
  2. augusti
  3. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustajad Tartu Vangla ja Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1708 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. M.M. esitas
  7. juunil 2011 Tartu Vanglale pöördumise, milles palus lõpetada ebaseaduslik jälitustegevus ja sekkumine tema eraellu. Tartu Vangla
  8. juuli
  9. a vastuses sedastas vangla, et vanglal on seadusest tulenev õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kellega ta kirjavahetust peab.
  10. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse M.M. vanglavälise suhtluse kontrollimises. Koos kaebusega esitas M.M. riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
  11. Tartu Halduskohtu
  12. augusti
  13. a määrusega jäeti M.M. menetlusabi taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st
  14. M.M. isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 265 eurot. Sellest tuleb kulutustena maha võtta nõuete- ja vabanemisfondi arvatud 185,50 eurot ja elektri eest tasutud 11,48 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 34,01 eurot, mis ei ületa tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  15. M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  16. augusti
  17. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja peab endale ostma lisasööki, muretsema hügieeni- ja pesupesemisvahendeid ning muid tarvilikke asju. Määruses ei ole arvestatud neid kulutusi, mis on vältimatud inimväärikuse säilitamiseks. Need kulutused loetakse põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 186 lg 1 alusel. Lisaks on Riigikohus seda teinud ka lahendites nr 3-2-1-152-12 ja nr 3-7-1-3-281-
  18. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  20. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja
  21. augustil 2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
  22. aprill 2013 kuni
  23. august 2013 (tl 8–9). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 265 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 11,48 eurot ja kinnipidamised summas 185,50 eurot. M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 34,01 eurot [(26511,48-185,50):4x2]. Seega ületab M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud.
  24. Määruskaebuses on M.M. väitnud, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka kulutusi, mis on tehtud kaebaja igapäevavajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas
  25. märtsi
  26. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebajal on vaja raha talle vajalike ostude sooritamiseks, mistõttu tuleks menetlusabi taotluse lahendamisel kaebaja sissetulekust maha arvata ka kulutused kaebaja täiendavate vajaduste rahuldamiseks, näiteks söögi ja isiklike hügieenivahendite ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetavate toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, ei ole põhjendatud nimetatud kulutuste mahaarvamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kaebaja viidatud
  27. veebruari
  28. a määruse nr 3-2-1-152-12 p-s 16 viidanud, et muude arvessevõetavate kulutuste alla võib teatud juhtudel arvata ka kulutused toidule, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolev juhtum ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi menetluses olnud kaasus identsed, kuna ühel juhul on tegemist kinnipeetavast kaebajaga, kes on allutatud teistsugusele režiimile ja teisalt 2 vabaduses viibiva isikuga, kelle kulutusi ei kanna üldjuhul keegi teine. Viide Riigikohtu halduskolleegiumi
  29. mai
  30. a määrusele nr 3-7-1-3-281-13 ei ole samuti asjakohane. M.M. küll vabastati viidatud määrusega kautsjoni tasumise kohustusest, kuid esiteks on kautsjon suurem kui käesolevas haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv. Ühtlasi ei ole Riigikohus määruses välja toonud, milliseid kulutusi on arvestatud menetlusabi taotluse rahuldamisel. Seetõttu ei ole sobilik väita, et Riigikohus on kaebaja väidetud kulutusi menetlusabi andmisel arvesse võtnud. Tasub mainimist, et kaebajale antud menetlusabi mingis muus kohtumenetluses ei tingi menetlusabi andmist järgnevates kohtumenetlustes, kui menetlusabi andmise tingimused ei ole täidetud. Seetõttu on ringkonnakohus eelpool toodule tuginedes jätkuvalt seisukohal, et kaebaja märgitud kulutuste mahaarvamiseks ei ole alust.
  31. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  32. augusti
  33. a määrus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.