3-13-1704/10

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel

1. september 2013, Tartu 3-13-1704 M.M. kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevusele seoses helistamisega Tartu Halduskohtu 19.08.
2. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustajad Viru Vangla ja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. M.M. esitas 09.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles leiab, et Viru Vangla või Justiitsministeerium on õigusvastaselt kogunud ning nõudnud andmeid selle kohta, millistele telefoninumbritele kaebaja oma vangistusaja jooksul on helistanud. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
5. Tartu Halduskohtu 19.08.
6. a määrusega (tl 10-11) jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebus käiguta ning anti 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 järgi kaebajale menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamise näol lubatud. Nimelt nähtub kaebaja isikuarve väljavõttelt, et talle on ajavahemikul 09.04.2013 kuni 08.08.2013 laekunud 265 eurot, millest on kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud summas 185,5 eurot ja elektrienergia eest on tasutud 11,48 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 34,01 eurot [(265-196,98)/4x2] ning käesolevas asjas tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa seda summat. Riigilõivu tasumine ei ole kaebajale ebamõistlikult suur kohustus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. M.M. esitas 28.08.2013 määruskaebuse (tl 13), milles palus Tartu Halduskohtu 19.08.
8. a määrus tühistada ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis halduskohus, et kinnipeetavad on riigi ülalpidamisel ega näinud põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu eiramiseks, kuid kohus pole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta kaebaja vältimatute kulude loendi. Kinnipeetavale on tagatud ainult tasuta eluase, kuid mitte tasuta riided ja toit. Piisab vaid Viru Vangla kodukorra lugemisest, et näha, mida kinnipeetav endale ise ostma peab (pesu, sokid, kõik hügieenivahendid, jalanõud, treeninguks kuluva söögi, kirjatarbed, tasuma sidekulud jne). Seega halduskohtu otsus on põhjendamata ja kallutatud. Kaebaja ei näe põhjust, miks ta peaks oma kaebeõiguse realiseerimiseks loobuma inimväärikusest ja lähedastega suhtlemisest. Kohus kohustab kaebajat põhiõiguste vahel valima, kuigi seadus (HKMS § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 186 lg 1) ning Riigikohtu lahendid lubavad põhiseaduskonformset lähenemist (3-2-1-152-16 p 16). Riigikohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (3-7-1-3-281-13). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus kontrollis kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid ning veendus, et halduskohus kohaldas menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti. Halduskohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek on 34,01 eurot, mis võimaldab tal tasuda riigilõivu 15 eurot, ning seega ei ole kaebajale menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise näol HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.
10. Kaebaja heidab halduskohtule ette tema vältimatute kulude loendi tähelepanuta jätmist. Kaebusele lisatud menetlusabi taotlusest nähtub, et kaebaja tegi menetlusabi taotlemisele eelnenud neljal kuul kulutusi elektrienergiale, koopiatele, hügieenivahenditele ning joogile ja söögile ning leiab, et need ei ole ebavajalikud ega põhjendamatud kulutused. Vastuseks sellele väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on 12.03.
11. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 märkinud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Sama määruse p-s 10 leiti, et kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadme kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega tema sissetulekutest maha arvatavad. Muude kulutuste (kulutused poest toidu või muude kaupade ostmisele jne) mahaarvamist kinnipeetava sissetulekust Riigikohus seega põhjendatuks ei pea. Eeltoodu põhjal on halduskohus kaebaja sissetulekust õigesti maha arvanud tasu elektrienergia eest ning kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Koopiatele, hügieenivahenditele ning joogile ja söögile tehtud kulutuste mahaarvamist HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kinnipeetavate puhul aga ei võimalda. 2
12. Kaebaja väidab, et talle kui kinnipeetavale on tagatud ainult tasuta eluase, kuid mitte toit ja riided. Samuti viitab kaebaja sellele, et Viru Vangla kodukorrast tuleneb hulgaliselt kulutusi, mida kinnipeetav peab ise kandma, sh kulutused treeninguks kuluvale söögile ja kõigile hügieenivahenditele. Kaebaja poolt määruskaebuses loetletud kulutustest on ta oma menetlusabi taotluses kantud kulutustena nimetanud kulutusi toidule ja hügieenivahenditele. Viru Vangla kodukorra p-st 9.1 ja selle kaudu sotsiaalministri 31.12.
13. a määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ tulenevalt on vanglas tagatud kinnipeetava vajadustele vastav toitlustus. Viru Vangla kodukorra p 11.3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel hügieenivahendeid. Seega kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud. Kui kaebaja peab siiski vajalikuks teha sisseoste, on see tema valik rahaliste vahendite olemasolu korral, kuid ostude sooritamise põhjal ei saa veel väita, et vangla pole kaebaja vajaduste rahuldamist taganud. Seega kinnipeetavatel on olemas riigi tugi ka toitlustuse ja hügieeni küsimustes ning see järeldus kinnitab Riigikohtu seisukohta, et muud kulutused peale vabanemisfondi ja nõuete fondi kinnipidamiste ja elektrienergia kulutuste kinnipeetava sissetulekust mahaarvamisele ei kuulu.
14. Kaebaja viitas seoses TsMS §-ga 186 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-152-
15. Arvatavasti on silmas peetud siiski Riigikohtu 13.02.
16. a lahendit asjas nr 3-2-1-152-
17. Ringkonnakohus märgib, et antud lahend on tehtud käesolevast asjast erinevate asjaolude pinnalt. Muuhulgas oli viidatud asjas menetlusabi taotluse esitajaks vabaduses viibiv isik, kellel puudub selline riigi tugi nagu kinnipeetavatel. Viidatud lahendi p-s 16 vihjas Riigikohus, et menetlusabi andmise otsustamisel saab arvestada ka isiku kulutustega toidule, kuid nagu käesoleva määruse p-s 6 juba selgitatud, ei ole kinnipeetava puhul toidule tehtud kulutuste mahaarvamine põhjendatud. Seega nimetatud Riigikohtu lahend ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Seda alust ei anna ka asjaolu, et Riigikohus vabastas kaebaja kautsjoni tasumise kohustusest 27.05.
18. a määrusega nr 3-7-1-3-281-13 (haldusasi nr 3-13-593). Kautsjoni suurus, aga ka menetlusabi taotluse lahendamisel aluseks olevad andmed erinevad käesoleva asja andmetest ning kaebajale menetlusabi andmine mõnes teises kohtuasjas ei tähenda, et talle tuleks menetlusabi anda kõigis kohtuasjades. Riigikohus ei ole viidatud määruses ka väitnud, et kinnipeetava sissetulekust tuleks lisaks vabanemisfondi ja nõuete fondi kinnipidamistele ja elektrienergia kuludele maha arvata mõnda muud kulutust.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.08.
20. a määruse muutmata. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/