Obsah (5)

§ 104§ 178§ 110§ 111§ 112

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 26. august 2013, Tartu Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra

) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st

1. Nimetatud sätete kohaselt on seadusandja kaalumisõiguse andnud üksnes kaebus edukuse küsimuse üle otsustamisel, mistõttu vastavatest sätetest tuleneva korra järgimine muus osas on kohtule kohustuslik ning tähtsust ei saa omada see, kuidas kaebaja ise oma maksevõimet hindab ning milliseid kulutusi ta seejuures arvestatavaks peab. M.M. kaebuse väited ei luba eeldada, et tema nõuetel oleks erilisi edulootusi. M.M. isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 350 eurot. Sellest tuleb kulutustena maha võtta nõuete fondi arvatud 175 eurot, vabanemisfondi võetud 70 eurot ja elektri eest tasutud 11,48 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 46,76 eurot, mis võimaldab tasuda nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks vajalikku riigilõivu kokku summas 30 eurot, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja maksevõime hindamisel tehtud arvutused valed, kuna ei ole arvestatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on pidanud korduvalt erinevates haldusasjades tasuma riigilõive ja kautsjoneid. Kaebaja maksevõime hindamisel arvesse võetav summa on märkimisväärselt väiksem, kui see, mis halduskohus on vaidlustatavas määruses välja toonud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja seisukohad tehtud kulutuste osas. Lisaks on halduskohus seadust põhiseaduse vastaselt tõlgendanud. Arusaamatu on halduskohtu väide, et kaebusel ei ole edulootusi, kuna kaebajat ei saa riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Halduskohtu määruse resolutiivosa ei ole selge, kuna kaebajale jääb arusaamtuks, kui palju tuleb tal riigilõivu tasuda. Nimelt on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, kohustamis- ja tuvastamisnõude, mistõttu tuleks riigilõivu kokku tasuda 45 eurot. Halduskohtu määrusest jääb kaebajale pigem mulje, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tuleb riigilõivu tasuda 30 eurot, samas kui kohustamis- ja tuvastamisnõudelt riigilõivu tasuda ei tule.
5. Viru Vangla vastuses M.M. esitatud määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei nähtu halduskohtule esitatud kaebusest, kuidas kodukorra vaidlusalune säte oleks kaebaja õigusi mõjutanud. Seetõttu on kaebuse edulootus väike ja menetlusabi andmine põhjendamatu. Alusetu on kaebaja väide, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleks arvestada kõigi menetlusabi taotleja kulutuste ja nende põhjendustega. Kinnipeetavate puhul tuleb arvestada ka seda, et kinnipeetavate toitlustamise ja põhilised olmeküsimused tagab vangla. Halduskohus on korrektselt järeldanud, et kaebaja ei vasta menetlusabi saamise tingimustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja väite suhtes, milles sedastatakse, et Tartu Halduskohtu
8. juuni
9. a määruse resolutsiooni ebaselguse tõttu on talle arusaamatu tasumisele kuuluva riigilõivu suurus käesolevas asjas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

§ 104

lg 1 ls 2 järgi tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, 2 lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Seega tuleb kaebuse eest kaebajal tasuda riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebusega koos oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotluse eest tasuda riigilõivu samuti 15 eurot vastavalt RLS § 571 lg-s 6 sätestatule. Järelikult tuleb M.M. l käesolevas haldusasjas riigilõivu kokku tasuda 30 eurot. Ringkonnakohtu möönab, et halduskohtu põhjendustes viited asjakohasele regulatsioonile puuduvad. Halduskohus on ekslikult viidanud RLS § 571 lg-le 6 seonduvalt määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurusega. Lähtudes

§ 178

lg-st 3 ja § 162 lg-dest 1 ja 4, peab määruse resolutsioon olema selge ja arusaadav ka määruse põhjendusteta. Kuigi määruse resolutsiooni oleks halduskohus saanud ühemõttelisemalt ja selgemalt sõnastada, on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatava määruse resolutsiooni p-st 2 sellele vaatamata välja loetav tasumisele kuuluva riigilõivu suurus. Seetõttu ei tingi vaadeldav sõnastuslik ebatäpsus ringkonnakohtu arvates vaidlusaluse määruse tühistamist resolutsiooni ebaselguse motiivil. 8. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus menetlusabi andmise eelduste olemasolu.

§ 110

lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada

§ 112

lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

§ 112

lg 1 p 1 sõnastusest tulenevalt on kohtul õigus esmalt kaebaja maksevõimelisust kontrollida. Tuvastanud, et kaebaja on ise võimeline nõutavat riigilõivu tasuma, ei ole kohtul kohustust ega vajadust kaebuse edukust hinnata, sest

§ 112

lg 1 p 1 ütleb expressis verbis, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Menetlusabi saamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust üheaegselt – kaebaja peab olema maksevõimetu ning ühtlasi peab kaebus olema perspektiivikas. Juba ühele tingimusele mittevastavus toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja

1. juunil 2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
2. veebruar 2013 kuni
3. juuni 2013 (tl 15– 16). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 350 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 11,48 eurot ja kinnipidamised summas 245 eurot. M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 46,76 eurot [(350-11,48245):4x2]. Seega ületab M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud.
4. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb analüüsida kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vältel. Vastava perioodi isikukonto väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks oma rahaliste vahendite arvelt tasunud määruskaebuses nimetatud haldusasjades riigilõive või kautsjoneid. Seetõttu ei ole põhjendatud vastavaid summasid ka maha arvata, kuna maha saab arvata ainult reaalselt kantud rahalisi kohustusi vastavalt

§ 112lg 1 p-s 1 toodud loetelule.

Samale seisukohale on Tartu Ringkonnakohus jõudnud ka

1. aprilli
2. a määruse p-s 7 haldusasjas nr 3-13-
3. Nimetatud määrus on käesolevaks hetkeks jõustunud. 3
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas
5. märtsi
6. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebajal on vaja raha talle vajalike ostude sooritamiseks.
7. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, täiendades seejuures Tartu Halduskohtu
8. juuni
9. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. Tiina Pappel Agu Timmi 4 Einar Vene