← Eesti

3-13-1279/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Mati Kartau, Paavo Randma ja Einar Vene

  1. juuli 2013, Tartu Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks ja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1279 RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  5. Asendada Tartu Halduskohtu
  6. juuni
  7. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. M.M. esitas
  9. märtsil 2013 Viru Vanglale selgitustaotluse, milles palus kaupluse hinnakirja lisada praegu sinna mittekuuluvaid tooteid või muuta olemaolevate toodete koguseid. Lisaks palus M.M. muuta Viru Vangla kodukorra p 16.10 sõnastust. Viru Vangla
  10. aprilli
  11. a kirjaga nr 6-12/130-1 selgitati M.M. le, et ta on lasknud mööda vaide esitamise tähtaja ning seetõttu anti M.M. le tähtaeg vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. M.M. esitas
  12. mail 2013 nimetatud kirjale selgituse, milles mainis, et ei ole soovinud vaiet esitada ega taotle ka vaide esitamise tähtaja ennistamist. Viru Vangla tagastas
  13. mail 2013 M.M. vaide. M.M. esitas
  14. mail 2013 Viru Vanglale vaide.
  15. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglat kohustada kaebaja poolt taotluses nimetatud esemete lisamiseks kaupluse nimekirja. Lisaks soovis kaebaja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla oma tegevusega rikkunud kaebaja õigusi, mistõttu võib olla kaebajale tekkinud hiljem hüvitamisele kuuluv kahju. Koos kaebusega esitas M.M. õiguskaitse taotluse. riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja esialgse
  16. Tartu Halduskohtu
  17. juuni
  18. a määrusega jäeti M.M. menetlusabi taotlus rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus käiguta. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda HKMS § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st
  19. Kontrollides M.M. majanduslikku seisundit, tuvastas halduskohus, et
  20. veebruarist 2013 kuni
  21. juunini 2013 oli kaebajal sissetulekuid 350 euro ulatuses. Samal perioodil on kaebaja maksed elektriseadmete kasutamise eest ning tasu nõuete- ja vabanemisfondi kokku olnud 241,67 eurot. Kohus jättis
  22. juuni
  23. a määrusega haldusasjas nr 3-13-1173 rahuldamata M.M. menetlusabi taotluse ning kohustas teda tasuma riigilõivu 30 euro ulatuses, mistõttu peab halduskohus vajalikuks arvestada maksejõuetuse tuvastamisel ka
  24. juuni
  25. a määruses pandud riigilõivu tasumise kohustusega. Seega oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 39,17 eurot ning kuna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu kokku 30 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-dele 1 ja 6, leidis halduskohus, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. M.M. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  27. juuni
  28. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja maksevõime hindamisel tehtud arvutused valed, kuna ei ole arvestatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on ajavahemikul
  29. mai 2013 kuni
  30. juuni 2013 esitanud kuus kaebust, mille eest on kaebajalt riigilõivu nõutud 135 eurot. Kaebaja maksevõime hindamisel arvesse võetav summa on märkimisväärselt väiksem, kui see, mis halduskohus on vaidlustatavas määruses välja toonud. Halduskohtul on tähelepanuta jäänud ka asjaolu, et kaebaja on Riigikohtule tasunud kautsjonit. Lisaks tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et kinnipeetav ei ole täielikult riigi ülalpidamisel, mistõttu on kaebajal vaja sooritada talle hädavajalikke oste oma vajaduste rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  32. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja
  33. juunil 2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
  34. veebruar 2013 kuni
  35. juuni 2013 (tl 9– 10). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 350 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 11,48 eurot ja kinnipidamised summas 245 eurot. M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 46,76 eurot [(350-11,48245):4x2]. Seega ületab M.M. kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud. 2
  36. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruses toodud arvutuskäiguga, mille kohaselt on halduskohus arvanud maha ka
  37. juuni
  38. a määrusega haldusasjas nr 3-13-1173 kaebajale pandud kohustuse tasuda riigilõivu 30 euro ulatuses. Nimelt tuleb menetlusabi andmisel analüüsida kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vältel. Vastava perioodi isikukonto väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks oma rahaliste vahendite arvelt maksnud määruskaebuses väidetud summas riigilõivu. Seetõttu ei ole põhjendatud vastavaid summasid ka maha arvata, kuna maha saab arvata ainult reaalselt kantud rahalisi kohustusi vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud loetelule. Samale seisukohale on Tartu Ringkonnakohus jõudnud ka
  39. aprilli
  40. a määruse p-s 7 haldusasjas nr 3-13-
  41. Nimetatud määrus on käesolevaks hetkeks jõustunud.
  42. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas
  43. märtsi
  44. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebajal on vaja raha talle vajalike ostude sooritamiseks.
  45. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, asendades seejuures Tartu Halduskohtu
  46. juuni
  47. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Mati Kartau Paavo Randma 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.