1-12-1785/69

1 Kriminaalasi nr 1-12-1785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1785 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Fetissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN FETISSOV, isikukood 38001290284, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht puudub Karistuse kandmise algus 12.09.2011 ja lõpp 07.09.2021 Kaitsja v.-adv. abi Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Jätta ROMAN FETISSOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 150 (ükssada viiskümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 25 eurot) eurot v.-adv. abi Heiki Kuningas poolt määratud korras süüdimõistetu Roman Fetissovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Roman Fetissovilt menetluskuluna kaitsjatasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. abi Heiki Kuningas poolt osutatud õigusabi eest. Roman Fetissovil tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Roman Fetissov, 1-12-1785, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses 2 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Fetissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Fetissov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 16.04.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1785 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 4 päeva, ärakandmisele kuulub 9 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse algust arvatakse alates kinnipidamisest 12.09.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 16 korral, vanglas viibib ta
3. korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsemaks. Varasemalt on isikut karistatud varguste, omastamise, raske tervisekahjustuse tekitamise, kehalise väärkohtlemise ning omavolilise sissetungimise eest. Praegune karistus on mõistetud kambrikaaslase tapmise eest. Varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholisõltuvus ja raha puudus. Käesoleva kuriteo põhjuseks oli isiku oskamatus kontrollida oma emotsioone ja käitumist (ettearvamatu käitumine). Kinnipeetav on alates 21.04.2016 vormistatud majandustöödele. Vangla tööhõives on ta osalenud vahelduva eduga, sest pidevalt olid isikul rikkumised ja töötamine ei olnud võimalik. 01.09.2016 alustas kinnipeetav abikoka eriala õpinguid, mis jäid pooleli. 02.06.2017 toimus sotsiaalprogrammi Viha juhtimine eelvestlus, kinnipeetav keeldus programmi läbimisest. Toimunud on vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 6 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 2 kuud vangistust. Enne käesolevat vangistust (oli vabaduses ca 2 kuud) ööbis kinnipeetav peamiselt tuttavale kuuluvas sõiduautos, mis asus Tallinnas sadama piirkonnas. Varasemalt on elukohad sageli vahetunud, isik on ööbinud nii tuttavate kui ka lähedaste juures. Vabanemisel on pakutud majutusteenuse võimalust, kuid isik keeldus. Ühtegi elukohta isik ise ei ole välja pakkunud, rõhutades, et ei soovi vabaneda. Vabanemise korral on isikul võimalik esialgu ööbida Tallinna Hoolekande Keskuse Kodutute öömajas, aadressil xxxx. Kooli jättis kinnipeetav pooleli enne põhihariduse omandamist. Kooliajal esines probleeme, kuid erikooli isikut siiski ei saadetud. Kinnipeetav saab mõningal määral aru hariduse vajalikkusest, samas ei teadvusta selle tähtsust täielikult ning ei näe selle kõiki eeliseid.
4. aastal lõpetas kinnipeetav Murru Vanglas 8 klassi (Keila Ühisgümnaasiumi tunnistus). 15.11.2009 on isikul sooritatud riigikeele B1 taseme eksam. 15.05.2014 sooritas isik Tallinna Vanglas riigikeele B2 taseme koolieksami tulemusega 70%. Kinnipeetav elatus vabaduses peamiselt ebaseaduslikust 3 tegevusest. Hangitud raha kulutas ta valdavalt alkoholi ostmisele. Isiku sõnul on ta varasemalt töötanud mitteametlikult ehitusel, teinud juhutöid. Ametlik töökogemus oli
5. aastal, kui isik töötas kuu aega firmas xxxx. Rahalisi nõudeid on isikul 24.04.2018 seisuga 6570,76 eurot ja vabanemisfondis on 695,12 eurot. Tööoskused on isikul napid ning eriala ta ei oma. Sissetulekud on olnud korrapäratud, suuri raskusi on olnud tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vabanemisel isikul töökoht puudub. Kinnipeetava lähedasteks on õde E. B, Tallinnas elav õde V ja Pärnus elav isa V. A, kellega suhted olevat head ja üksteist toetavad. Suhted on olnud lühiajalised. Kinnipeetava sõnul on tal alaealine poeg, kelle kasvatamises ta ei osale. Tutvusringkonnas on olnud erineva tausta ja käitumismustriga isikuid. Arvestades isiku korduvaid karistusi võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud.
6. aasta veebruaris oli isik suunatud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kus ta ei osalenud motivatsiooni puudumise tõttu. Kinnipeetava sõnul tarbis ta vabaduses olles alkoholi iga päev, eelistades juua kangemaid alkohoolseid jooke. Sõltuvuskäitumise vallandajana näeb isik oma sotsiaalseid probleeme. Alkoholijoobes olles esineb vägivaldset käitumist. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav mõistab osaliselt alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid vähendab probleemide tõsidust. Narkootilistest ainetest on isik tarvitanud amfetamiini ja kanepit. Amfetamiini tarbis 2002-2003 aastal, süstides ainet 3-4 korda nädalas. Kinnipeetava sõnade kohaselt lõpetas ta amfetamiini tarbimise
7. aastal. Aeg-ajalt suitsetas ta vabaduses olles kanepit. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud NPALS rikkumise eest. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Varasemalt on esinenud enesevigastamisi nii vabaduses kui vangistuses, käesoleval ajal ei ole seda täheldatud. Esineb raskusi igapäevaelus hakkamasaamisega. Omane on kõrge sisepinge, frustratsioon läheduse puudumisest. Isik on omandanud teataval määral õpitud abituse käitumismustri. Isiklike suhete pinnalt tekkinud konfliktisituatsioonis, võimalike solvangute korral kaotab enesekontrolli, võib käituda ettearvamatult ning vägivaldselt. Mitmel korral on isik kinnipeetavate suhtes kasutanud vägivalda ning ühel korral ka kaaskinnipeetava tapnud. On tõuganud ametnikku ning mitmel korral ropendanud ja häält tõstnud ametnike suunas, visanud ametnikku tundmatu vedelikuga. Elab põhimõttel "üks päev korraga". Ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse on isik suhtunud ükskõikselt. Vangistuse jooksul on korduvalt rikkunud korda. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. Muutusteks ja kuritegelikust käitumisest loobumiseks valmis ei ole. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik vangidele (risk vanglas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et telefonivestlusest isiku õe E. Bga selgus, et Roman Fetissovile toetust pakkuvateks lähedasteks vabaduses on tema ise oma perega, samuti Tallinnas elav õde V ja Pärnus elav isa V. A, kellega suhted olevat õe sõnul head ja üksteist toetavad. E. B kinnitas, et tagab vennale võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral toetuse, kui ta seda soovib. Enne vangistust isik elas ja tegutses Harjumaal. Roman Fetissov tuleks suunata vanglast vabanejate tugiteenusele, mis võimaldaks isikule vabanedes ka elukoha. Majutusüksused asuvad xxxx, Pärnus xxxx, MTÜ-s xxxx küla ja xxxx xxxx külas. Samuti on võimalik koheselt Tallinnas öömaja saada Tallinna Hoolekande Keskuse Kodutute öömajas, aadressil xxxx. Vabaduses mõjutas isiku käitumist kõige enam sõltuvusainete tarvitamine. Vangla andmetest nähtub, et isik on tunnistanud, et tarvitas enne vangistust vabaduses palju alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Roman Fetissovile katseaeg kuni 4 tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 07.09.2021 ja tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest kriminaalhooldus kestvusega 24 kuud. Roman Fetissovit tuleb vabastamise korral kohustada täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 ja 8 sätestatud kohustusi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Roman Fetissovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Fetissovi ennetähtaegset vabastamist. Roman Fetissov lahkus asja arutamise käigus videokohtuistungilt. Kohus määras arutada asi lõpuni ilma süüdimõistetu Roman Fetissovi osavõtuta. Kaitsja märkis, et olukord on suhteliselt keeruline, sest isik ise ütleb, et milleks seda kõike vaja on, teda ei huvita vabanemine. Isikul elukohta ei ole, kuigi kriminaalhooldaja on välja pakkunud erinevaid lahendusi, kus elukoht olla võiks. Siin on toodud ka xxxx küla, kus elades on võimalik talle organiseerida püsiv elu- ja töökoht. Iseloomustuses on märgitud, et ööbida saaks ka kodutute öömajas. Teoreetiliselt on võimalused olemas, kus isik saaks elada, selle taha asi pidama ei saaks jääda. Õde on valmis teda aitama ja toetama. Tugi on tal pereliikmete näol olemas. Iseloomustuses on palju negatiivset, mis teda kõige paremast küljest ei iseloomusta. Siit on näha, et ta on hulk aega vanglas viibinud. Mida kauem ta vangistuses on, seda keerulisem on tal resotsialiseeruda. Kui ta vabaneks, oleks võimalik teda ühiskonda taaslülitada. Tal oleks vaja sotsiaalprogramme läbida, et oma eluga hakkama saada. Kaitsja eeldab, et alkoholiga mingit pistmist olla ei saa, sest 7 aastaga on võimalik sellest täielikult võõrduda. Kui kinnipeetav asuks elama xxxx külla, siis kindlasti ei oleks tal kokkupuuteid kriminaalse seltskonnaga. Kuna isikut vabanemine ei huvita, siis pole midagi teha. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Fetissov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest eeldused selleks ei ole täidetud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on keeldunud talle pakutud sotsiaalteenusest majutusteenuse näol. Tal oleks võimalik esialgu ööbida Tallinna Hoolekande Keskuse Kodutute öömajas, mis aga ei ole alaline elukoht, mis on vajalik katseajaga kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht, ei ole tema vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava puhul esineb arvestatav uue kuriteo toimepanemise risk. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud vanglateenistuja ründamise eest. Käesolev kuritegu on kaaskinnipeetava tapmine. Lisaks sellele on isik kasutanud kaaskinnipeetavate suhtes mitmel korral vägivalda. Ametnikesse suhtub isik negatiivselt, olles vangistuse jooksul tõuganud ametnikku, ropendanud ametnike suunas ning visanud ametnikku tundmatu vedelikuga. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole talle raske eluvastase kuriteo eest mõistetud karistusest siiani mingeid järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas muutnud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses viibides. Kinnipeetav vormistati tööle, kuid pidevate rikkumiste tõttu ei olnud töötamine võimalik, 5 samuti alustas ta abikoka eriala õpinguid, kuid jättis pooleli. Kinnipeetav on keeldunud sotsiaalprogrammide Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening läbimisest, mis näitab seda, et ta ei soovi enda probleemidega tegeleda ega oma käitumist muuta. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust elatus isik peamiselt ebaseaduslikust tegevusest saadud tulust, kulutades raha enamasti alkoholi ostmisele. Isik tunnistab alkoholi tarvitamist igapäevaselt ning vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Kinnipeetav mõistab osaliselt alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust. Tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ta ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu oma tahtmist talle tingimisi enne tähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Roman Fetissovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 150 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 150 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik